-Almmuhus-
OĐĐASAT– Dáruiduhttin válddii mu giela, muhto mu sámi identitehta eai gal sáhttán...

– Dáruiduhttin válddii mu giela, muhto mu sámi identitehta eai gal sáhttán goassege váldit

-

-

Sámi leavga ráđđehusa olggobealde, gávttehasat ráđđehusas ja Oslo luohti lei oaidnimis ja gullomis oaivegávpogis odne. Dronnet Sonja, ruvdnoprinsa Haakon ja 400 guossi, geain lea sámi duogáš, ledje čoahkkanan Oslo ráđđevissui. 

 – Dán beaivvi mii muittašit ahte norgalaččat ja sápmelaččat leat eallán ja ain ellet bálddalaga. Mii juogadit oktasaš historjjá ja oktasaš ovddasvástádusa iežamet boahtteáigái, logai stáhtaministtar Erna Solberg iežas sártnis. 

 

Čiegadit iežas identitehta

Solberg namuhii maid álgoálbmogiid sevdnjes historjjá, ahte muhtin sápmelaččat leat šaddan čiegadit iežaset duogáža ja bearašhistorjjá, nu go earret eará suodjalusministtar Frank Bakke-Jensen. 

 – Otná dán beaivvi lea son registrerejuvvon sámi jienastuslohkui, muhto dat lea leamašan guhkes mátkki sus, muitalii Solberg. 

 

Addán rámivuođa ruovttoluotta

Stáhtaministtar muitalii ahte sámi gielas ja kultuvrras leat nannosat ruohttasat dál go dan maid ovdal ledje, moatti sohkabuolvva áigge. 

Son rámida sámi artistta Ella Marie Isaksen Hætta go lea čájehan sámi kultuvrra máŋgačuođi duháha norgalažžii. 

 – Dát kontroversiealla lea šaddan bivnnuhin, ja dat lea addán rámivuođa ruovttoluotta ollu sámi nuoraide, logai Solberg iežas sártnis. 

 

Bures váldit vára Oslo luođis

102 jagi áigi dollojuvvui vuosttaš sámečoahkkin ja dál gulluige fas Oslo luohti ráđđeviesus man Ande Somby juoiggai. 

 – Stuorimus gudni man suohkan ja oaivegávpot sáhttá oažžut, lea luohti. Dat skeaŋka stuorru mađi eambbo mii juogadit dan. Mii áigut bures váldit vára Oslo-luođis, lohká Oslo sátnejođiheaddji Marianne Borgen. 

 

Positiivvalaš sániid ožžot

Vaikko sámi historjá, giella ja kultuvra ožžot ollu positiivvalaš sániid, de liikká leat oallugat geat geavahit álbmotbeaivvi muittuhit daid kontroversiealla, politihkalaš áššiid mat gusket sápmelaččaide.

Ronja Vaara doalai váldosártni ráđđeviesus ja muittuhii ruvkedoaimmaid ja bieggamillopárkkaid nákkuid mat leat sámi guovlluin, ja Jovsset Ante Sara ášši bággonjuovvamis. 

 – Dát ja ollu eará áššiid čájehit man dehálaš dat lea čuožžut ovttas dakkár dilálašvuođain. Vuoigatmeahttunvuođa ja vearrodagu vuostá, logai Vaara iežas sártnis. 

 

Identitehta eai beassan goasse váldit

Vaara lea ilus go Stuoradiggi lea ásahan Duohtavuođa- ja dáruiduhttinkommišuvnna mii galgá dutkat vearrodaguid sápmelaččaid ja kvenaid vuostá. 

– Dáruiduhttin válddii mu giela, muhto mu sámi identitehta eai gal sáhttán goassege váldit, logai Vaara. 

(©NTB)

-Almmuhus-