Sámi Arkiiva lágida Dálvadasa «Šurra, šárra ja hurra» -nammasaš govvačájáhusa ja seminára borgemánus Gáregasnjárggas.
Sámi Arkiiva lágida Dálvadasa «Šurra, šárra ja hurra» -nammasaš govvačájáhusa ja seminára borgemánus Gáregasnjárggas.
Lea Sámi Arkiiva mii ordne dan ovttas Turku universitehta Historjjá, kultuvrra ja dáidagiid dutkamuša arkiivvain.
Das leat maid mielde Giellagas-instituhta ja Ohcejoga gieldda kulturdoaibma.
Govvačájáhus ja seminára lea sámiid folklore dutkanprošeavttas mii lea dahkkon Dálvadasa gilis ja dakko lahkosis.
Dát čájáhus ja seminára lea oaivvilduvvon báikkálaš olbmuide ja dáid temán lea govaid, muitalusaid ja dutkanbohtosiid máhcaheapmi.
Gieddereaisu
Oassin seminára ordnejuvvo maiddái gieddemátki Dálvadassii, gos oahpásmuvvat báikkiide mat leamašan dehálaččat prošeavttas ja gullat muittuid čoaggimiid birra.
– Lassin Gáregasnjárgga kapeallas ordnejuvvo sámegiel rohkosboddu ovttas Ohcejoga searvegottiin ja Oulu bismagotti sámebargguin, muitala Sámi Arkiiva badjedárkkisteaddji Hanna Helander preassadieđáhusas.
Sápmelaš folklore dutkanprošeakta
Sápmelaš folklore dutkanprošeakta álggii 1975:s sierra sajiin Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámeguovlluin sámiid boares njálmmálaš árbevieruid oppalaš čoaggimiin.
1967:s ovddos guvlui prošeavtta oaivebáikin válljejuvvui Dálvadas ja dan lagamuš gilit.
Prošeavtta vuosttamuš aktiivvalaš oassi lei 1965–1975 ja professor Lauri Honko doaimmai prošeavtta jođiheaddjin.
Gulahallan ja gieddebarggut joatkašuvve sierra vugiin 2000-logu álgu rádjái.
Olu materiálat
Stuorámus oasi prošeavttas buvttaduvvon materiálain lea jearahallanbáddiid.
Turku universitehta kultuvrraid dutkamuša instituhtta TKU-čoakkáldahkii leat 2001 rádjái vurkejuvvon 1242 báddejumi ja 500 gova ja 900 diagova, mat leat čoggojuvvon sierra sajiin Sámeguovllu.
– Sápmelaš folklore dutkanprošeavtta jearahallan- ja govvamateriálat leat áidnalunddosaččat maiddái go veardádallá riikkaidgaskasaččat. Arkiivii lea vurkejuvvon ollu juo jávkan árbediehtu ja dat gal addá máŋggabealat gova Deanuleagi olbmuid eallimis 1960-logus gitta 2000-logu álgui, muitala Hanna Helander.
Govain váldooasis leat olbmot ruovttubargguin, nu go guolásteamen, ládjobargguin ja dikšumin šibihiid.
Seminára
– Seminára oassálastiide fállojuvvo maiddái biergomálli ja gáffe! Semináras geavahit sihke sáme- ja suomagiela, muitala Helander vel loahpas.
Seminára gilidállu lea Sáivvus duorastaga borgemánu 30. beaivvi diibmu 10–15, ja čájáhus lea 22.8 rájes gitta 14.9 rádjái.
Dan áigodagas lea čájáhus rabas vuossárggas bearjadahkii diibmu 10:00 rájes 15:00 rádjái.