Dál muitalit mo leat lihkostuvvan

Maja Erlandsen, Signe Marie ­Fidje Store, Gunn Rita Boine ja dál ­Synne Margrethe Haagensen leat njeallje Deanu heaibu geat leat maŋemus jagiid beaggán, vuoitán jo olahan vaikko máid heaibunrieggás. 

Sii leat Norggameaštárat, Eurohpameaštárat, Máilmmimeaštárat ja Olympia gilvvohallit.

Ja buohkat sii leat ovddastan dahje ain ovddastit Deanu heaibun­searvvi.

Searvi mas leat birrasiid 20 aktiivvalaš gilvvohalli ja mii boahtá Deanus gos leat birrasiid 2900 olbmo.

Ávvir lea finadan sin ságain gullan dihtii mii sin ­čiegusvuohta lea. 

Boastu beaivi

Go Ávvir váldá oktavuođa serv­viin, de boagusta searvvi jođi­headdji, Ulf Børre Hansen, ja ­dadjá ahte Ávvir deaivvai boahtit sin lusa dan ovtta beaivvi jagis go nuorain lea sierrahárjehallan jahke­čoahkkima geažil.

Jođiheaddjis lea goitge áigi čohkkedit humadit Ávviriin ja muitalit searv­vi čiegusvuođaid. 

– Nuorain ii leat heaibunhárjehallan odne, muhto gal mun čohkkestan muhtin nuoraid, vai beasat govvet sin go jo odne leat boahtán deike, dadjá heaibun­searvvi jođiheaddji. 

Dehálaš ahte ieš háliida

Searvi lea sullii gaskamearálaš ­stuorra searvi Norggas ja ii leat stuorimus searvi Finnmárkkus ge, muhto dat ii bisset sin ráhka­deamis meaštáriid.

Dat mii sidjiide lea deháleamos, lea ahte mánát ja nuorat háliidit falástallat ja lihkostuvvat. 

– Lea hui váttis dadjat mii mis lea nu earenoamáš, muhto dat lea dieđus hui ollu heaibuid iežaset duohken, dan seammás go mis lea buorre biras searvvis. Jus falástallis alddis ii leat beroštupmi buorrá­nit, oahppat ja ovdánit ja hárjehallat dan nammii ahte áigu šaddat buoremussan, de sii eai goassege šatta buoremussan, čilge Ulf Børre Hansen.

 

Álget nuorran

Nuoramus heaibut searvvis leat njeallje jahkásaččat, ja searvvis lea hárjehallan mánáide geat leat gaskkal njeallje ja guhtta jagi boarrá­sat.

Ja de leat mánát geat leat 7 jagis 12 jahkái ja dat boarrá­sepmosat geat lea 12 jagis bajás.

Hansen muitala ahte nuoramus mánáid hárjehallan ii leat heaibun, muhto baicca stoahkan ja teknihkat.

– Juo, mii álgit hui árrat. ­Daidda nuoramusaide dieđusge ii leat nu ollu heaibun vuos, muhto baicca nu vuđolaš oahppu, nu mo oahppat gahččat riekta ja fierrat láhttis. Nuoramusaid hárjehallan lea eambbo stoahkama guvlui. 

Čiegusvuohta

Kantuvra gos Ávvir deaivvada heaibunsearvvi jođiheddjiin lea su bargosajis.

Son bargá elektrihk­kárin Deanus.

Hansen lea duođalaš go muitala ahte lea váttis ­diehtit manne juste sin searvvis bohtet ja ovdánit nieiddat nu bures.

Son dattetge dadjá ahte lea hui individuála ja olbmos olbmui makkár hállu sus lea. 

– Mis dieđus eai leat jahkásaččat nuorat mat vuitet buot. Dat lea jagis jahkái máid mii nagodat. Muhto midjiide eai leat bohtosat nu dehálaččat. Mii eat beroš ­vuitet go min heaibut vai bohtet go nubbin vai viđádin. Dat mii lea dehálaš lea ahte sii barget buori barggu iežaset eavttuid vuođul. Go dan bargá, de bohtet bohtosat maid. Ja go falástallit barget buot máid nákcejit, de ii sáhte vuordit ge eambbo, čilge Hansen. 

Eaktodáhtolaš bargit

Searvvis leat oktiibuot njeallje hárje­headdji geat barget nuoraiguin ja mánáiguin.

Sii leat buohkat boahtán searvái iešguđetge lágan eavttuid vuođul.

Ulf Børre ­Hansen muitala ahte son bođii mielde searvái go sus lei bárdni gii heaibbui measta ovcci jagi. 

– Dál lea jo gollan guokte-golbma jagi dan rájes go son heittii, muhto mun lean goit ain mielde searvvis, dadjá son. 

Ođđa vuoitit

Ulf Børre Hansen ii hálit árvvoš­tallat movt sii galget oažžut bajás ođđa Signe Marie dahje Synne Margrethe, muhto dadjá sin fertet ja háliidit joatkit seammaládje go dán rádjái leat bargan.

Dan seammás muitala son ahte Detnui leat boahtán Syrias olbmot, ja guhtta sis leat nuorat geat hárjehallet ja ovdánit hirbmat bures heaibumis.

– Mu mielas lea váttis dadjat, muhto ii dat leat sihkar ahte mii goassege šat oažžut muhtima geas lea dat dássi mii Signe Maries lea. Muhto mii joatkit, váldit vára ja ovdánahttit sin geat hárjehallet min mielde, ja de mii oaidnit mii boahtteáiggis boahtá, dadjá son ja joatká:

– Mis ledje njeallje gilvvohalli Tromssas NM:s, ja buohkat sis bohte ruoktot vuoittuin. Nu ahte juoidá mii gal leat bargamen ­riekta ain, mojohallá Hansen.

Olympiagilvvut

Ulf Børre Hansen muittaša dan beaivvi go Signe Marie Fidje ­Store kvalifiserii Olympiagilvvuide.

Son geahčai dihtoris Signe Marie heaibu­miid ja muitá beaivvi hirbmat bures.

Eahkedis čoahkkanedje searvvi miellahtut ávvudit champagnin. 

– Dat ahte Signe Marie beasai mielde olympiagilvvuide lea dat stuorimus mii lea dáhpáhuvvan min searvái. Dušše dat ahte beassá mielde OG:i lea nu stuoris ahte lea váttis ipmirdit. Jus mihkke ­galgá stuorit šaddat go dat, de lea ahte muhtin vuoitá medállja OG:s, dadjá jođiheaddji.

Son árvvoštallá ahte Signe Maries leat buorit vejolašvuođat vuoitit medállja Eurohpameašttir­gilvvus, Romanias, boahtte mánu. 

Eai oba dieđe ge man ollu vuoittut

Dušše maŋemus jagiid leat Deanu heaibut, earenoamážit nieiddat, vuoitán nu ollu ahte jođiheaddjit eai oba muitte ge man ollu leat vuoitán.

Hansen muitala ahte heaibunsearvvis leat njeallje miellahttu dál geat eai hárjehala sin mielde beaivválaččat, go sii leat fárren lulás heaibumiid geažil. 

– Mis lea Synne dál Fredrikstadas ja son lea vuoitán čieža norgga­meašttir golli, Signe lea Canadas ja sus ges leat unnimus guoktelogi ja Artor (Hagerup) Telemárkkus váldofalástallan skuvllas. Gunn Ritas geas maid leat gollit lea dál váldán bottu dan botta go lea roasmmehuvvan ja son studere Brasilas dál. Ja de lea Maja gii heittii moadde jagi áigi, son vuittii earret eará EM ja NM golliid, loahpaha heaibusearvvi jođiheaddji.

– Min searvi mearkkaša buot munnje

Signe Marie Fidje Store rámida heaibun searvvi ja dadjá ahte dat lea mearkkašan buot sutnje ja su heaibun ovdáneapmái.

Son dadjá ahte jus son ii livčče bajásšaddan Deanu heaibunsearvvis, de ii livčče šaddan nu buorre go son lea. 

– Mun ledjen hui lihkolaš go mun álgen heaibut. Dalle lei hirbmat buorre biras mii ovdánahtii min buohkaid. Mis ledje hirbmat čeahpes hárjeheaddjit ja buorit ovdagovat min searvvis, muitala Signe Marie. 

Rámiida hárjeheddjiid

Son háliida rámidit hárjeheddjiid geat álo leat doppe faláštalliide doarjjan ja barget nu ollu ovdánahttin dihte buohkaid searvvis. 

– Dat áidna máid hárjeheaddjit gáibidit lea ahte buohkat barget dan mii dárbbašuvvo. Sii leat álo doppe ja sii oidnet buohkaid, ­sihke sin geat duođaid háliidit vuoitit ja sin geat leat mielde dušše hárjehallama geažil, dadjá Signe Marie ja muitala ahte go falástallit ovdánit de ovdánahttet hárjeheaddjit maid iežaset vai dollet falástalliid dási. 

– Frode Gundersen, gii ieš heaibbui greika-romalaš hámát heaibuma, lea ovdánahttán iežas ja lea oahppan friddja hámát ­heaibuma vai sáhttá oahpahit ­nieiddaid. Go nieiddat heibot ­friddja hámát ja bárdnit ges ­greika-romalaš hámát heaibuma, joatká Signe Marie. 

– Buorit ovdagovat

Nubbi heaibu ja nieida gii lea álgán heaibut Deanus ja dál ­vuoitá gilvvuid lea Synne Margrethe Haagensen.

Son vázzá skuvlla Fredrikstádas, muhto ovddasta Deanu heaibunsearvvi gilvvuin.

Vahkku áigi son vuittii iežas čihččet ­norggameašttirgolli ja ieš ii leat go 18 jagi boaris. 

– Min heaibunsearvi gal meark­kaša oba ollu munnje. Earenoamážit daid vuosttaš jagiid go mun álgen heaibut, de ledje sii geat leat veaháš boarrásut go mun, geat ­ledje stuora ovdagovvan midjiide go sii johte miehtá Norgga ja ­vuite gilvvuid. Mun háliidin šaddat seamma buorre go sii, dadjá ­Synne Margrethe. 

Fátmmasta buohkaid

Synne Margrethe muitala ahte searvi fátmmasta buohkaid vaikke ii okta ge leat seammalágan.

Ja heaibunsearvvis leat buohkat dohkkehuvvon nu go sii leat, ja eai ovttasge leat makkárge ovdamunit hárjehallamiin, go dat seamma njuolggadusat gusket buohkaide.

– Searvi ja dan hárjeheaddjit leat čađat ovdánahttán min ja movttiidahttán min buorránit. Mii searvat hárjehallamiidda ja sihke unna ja stuora gilvvuide. Hárjeheaddjit leat leamaš hui čeahpit oahpahit midjiide teknihkaid ja mii leat dieđusge ieža maid hárjehallan ja bargan ollu, loahpaha Synne Margrethe Haagensen.