Elrávdnjehattit leat alimus haddedásis dál 2010 ja 2011 rájes, ja haddi vurdo ain loktanit daid boahtte mánuid. Jus áiggut seastit elrávnnji, de fertet álgit dál.
Ávžžuhus boahtá Fjordkraftas dál go elrávdnjehattit leat loktaneame.
Olbmuin lea iešguđetlágan elrávdnjegeavaheapmi, orrot iešguđetlágan ásodagain, ja leat stuora erohusat orut go davvin vai lulde, mearragáttis vai siseatnamis.
Dat mii ollugiidda guoská, lea ahte sáhttit unnit golahit elrávnnji, ja dál lea rievttes áigi jurddašit movt elrávnnji golaha.
Ieš sáhttá váikkuhit rehkega
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta (NVE) ja meteorologat lohket elrávdnjehattiid leat hui badjin dán dálvvi.
Dálvetemperatuvrrat, unnit muohta vuorkkás, unnit čáhci čáhcemagasiinnain go dábálaččat láve, ja internašunála oktavuođain čájehuvvo doalahit hattiid badjin dán dálvvi.
– Elrávnnji ferte máksit maŋŋel go lea golahan dan, ja dál lea geavaheddjiin vejolašvuohta váikkuhit elrávdnjerehkegiid maid ožžot njukčamánus ja cuoŋománus, lohká Fjordkraft gulahallandirektevra Jeanne Tjomsland.
Stuora erohusat
Ollugat soitet jo čađahan seastindoaimmaid, muhto ásodat mii geavaha sullii 16 000 kWh, mii lea gaskamearálaš stuora ásodat, lassána sullii 550 ruvnno eanet elrávnnji gollu ođđajagemánus go dan maid diibmá mávssii.
Dasa lassin lea neahttaláigu vel lassánan ođđajagemánu 1.beaivvi rájes máŋgga sajis Norggas.
Erohus, ja seastinvejolašvuohta, lea stuorát viesuin, mat sáhttet golahit 25 000 – 30 000 kWh jahkásaččat.
Jus viessu lea hejot isolerejuvvon ja čoskkiida olgun birrasii 10 buolašceahkkái, de sáhttá liggengollu gártat 60-80 ruvnno eanet juohke beaivvi, dan ektui go ođđaset viesus.
Eai leat beare gallis geat sáhttet lasihišgoahtit isolašuvnnaid gasku dálvvi, muhto Fjordkraft rávve movt sáhtát seastit elrávnnji.
Unnidit lieggasa
Stuorimus effeakta lea go unnidat lieggasa viesus.
– Gaskamearálaččat manná gaskal 50 ja 60 proseantta elrávdnjegolus liggemii. Boarrásat dálus sáhttá leat nu badjin go 70 proseantta. Muitonjuolggadus lea ahte juohke gráda man unnidat lieggasii, de seasttát sullii vihtta proseantta golus, čilge Tjomsland.
Oađđenlanjat, feaskárat ja bassanlanjat eai dárbbat doallat nu ollu lieggasa go viesu váldolanjas, ja sáhttá buorre jurdda unnidit lieggasa ihkku ja dan botta go leat barggus.
– Jearahallamis maid Fjordkraft lea čađahan, boahtá ovdan ahte leat dálu nissonolbmot geat mearridit termostáhta badjel eanaš ruovttuin. Orru čájeheame ahte nissonat leat eanet galmmešat, ja elrávdnjeseastindoaimma ovddas berre leat ovttaoaivilvuohta, lohká Tjomsland.
Dat mii nubbin eanemusat váldá elrávnnji, lea čázi liekkadeapmi. Dan ovddas seastá maid ruđa jus buohkat bearrašis eai ádján rišus nu guhká dálvet. Lea maid ovdamunni deavdit bivttas- ja lihttebassanmašiinna, go dat geavaha seamma ollu energiija juohke bassamis.
Maŋit mávssu ieš
– Ođđajagemánu váldet kundarat oktavuođa geat háliidit maŋidit rehkega. Dán rádjái leat nu ollu go lávejit geat bivdet maŋidit rehkega, muhto jáhkán ahte go ođđajagemánu ja guovvamánu rehket boahtá, de sihtet eambbogat maŋidit rehkega. Min kundariin lea vejolašvuohta ieža dahkat dan «Min side» bálvalusas.
– Jus leat máksinhástalusat, de lea dehálaš ahte ii vuordde dassážii go máksináiggi meattá manná ovdal go váldá oktavuođa. Dalle lea álkit gávdnat vuogas čovdosiid, lohká Tjomsland.
