Odne gaskavahku rahppojit 415. márkanat Johkamohkis. Birgitta Nilsson lea márkangenerála, ja muitala ahte dál boahtigoaahtá márkandovdu deike Johkamohkkái go olu olbmot čoahkkanit.
Johkamohkemárkanat leat máilmmedovddus márkanat ja geasuhit olu olbmuid miehtá máilmmi Sápmái, márkanat gos sámekultuvrra lea guovddážis. Birgitta Nilsson, gii lea Johkamohki márkangenerála, muitala ahte olbmot leat joavdame Johkamohkkái, sihke turisttat, márkanvuovdit ja sámit.
– Dál álgá dat stuora earenoamáš kultuvrralaš dálvefeasta, gos márkanat leat guovddážis ja gos olu olbmot deaivvadit ja suohtastallet, čilge Nilsson. Olbmot leat boahtán ja eanet leat vuordimis, mii lea nu somá. dál boahtigoahtá márkandovdu deike Johkamohkkái, go olu olbmot čoahkkanit.
Olu dáhpáhusat
Lea nu olu mii dáhpáhuvvá Johkamohkis. Ájtte museas leat olu čájáhusat ja logaldallamat dáid beivviid ja Sámiid oahpahusguovddážis leat duodjeoahppit rahpame iežaset ávvučájáhusa. Sámi duojis leat doalut gos geigejit Aasa Kitok stipeandda duorastaga. Sámi duojis rahppo maid Gunhild Tjikkoma duodječájáhus duorastaga, ja son oaččui ge diibmá Aasa Kitok stipeandda Sámi duojis.
– Nu ahte dáppe geavvá nu olu dál, muitala Birgitta Nilsson, Johkamohki márkangenerála.
Márkanat
Birgitta muitala ahte bohtet olu márkanvuovdit dán jagáš márkaniidda, miehtá Ruoŧa ja maid Suomas ja Norggas. Maid Sámiid oahpahusguovddážis leat sullii 40 sámi duojára vuovdime iežaset dujiid ja dáidagiid.
– Mun ávžžuhan olbmuid maid mannat Sámiid oahpahusguovddážis sámi duoji geahččame. Min neahttasiiddus gávdno olles prográmma, buot mii dáhpáhuvvá olles márkaniin. Mii ođasmahttit dan olles áiggi, čilge son. Dáppe gávdnojit doaimmat buohkaide, sihke mánaide, nuoraide ja rávesolbmuide.
Sámi álbmotbeaivi
Birgitta Nilsson muitala maid ahte sis leat ávvudoalut Sámi álbmotbeaivvi Johkamohki márkanbáikkis:
– Mii ávvudit Sámi álbmotbeaivvi márkanbáikkis ja dohko boahtiba Ruoŧa gonagas ja dronnet. Ruoŧa Sámediggi lea sudno bovden deike, ja soai leaba dáppe iešguđet doaluin olles beaivvi. Gonagas galgá maid deaivvadit olu sámi ovddasteddjiiguin dáppe.
Vurdet olu olbmuid
Birgitta Nilsson čilge ahte lea olu bargu lágidit márkaniid go nu olu olbmot bohtet. Luottaid fertejit giddet ja de galget leatolu biilaguođđinsajit go maŋemus jagiid leat leamaš sullii 50 000 olbmo márkaniin. Muhto márkanolahus lei 400. ávvudanjagi, 2005:s, go dalle bohte sullii 70 000 olbmo deike, čilge son.
– Mis lea váttisvuohta go eai gávdno idjadansajit buohkaide dáppe Johkamohkis. Olusat fertejit idjadit eará guovlluin ja fitnet dáppe dušše beaivemohkiid. Deike bohtet maid olu busset mat vudjet dušše beaivemohkiid vai guossit besset vásihit márkaniid.
Mii lea earenoamáš Johkamohkemárkaniin?
– Johkamohkemárkanat lea stuora somás kultuvrralaš dálvefeasta, gos márkanat leat guovddážis ja gos olu olbmot deaivvadit ja suohtastallet. Dat leat maid árbevirolaš márkanat ja mis lea nu olu eará go dušše márkanat. Doppe leat čájáhusat ja logaldallamat ja maid konsearttat ja dieđusge ahte sámi kultuvra lea guovddážis. Johkamohkemárkanat leat dovddus doalut ja olusat háliidit boahtit deike vásihit sámi kultuvrra, čilge Nilsson.
Johkamohki márkangenerála Birgitta Nilsson illuda maid oaidnit olu sámiid Johkamohkis, go diehtá ahte lávejit olu sámit boahtit.
– Dat lea maid hui deaŧalaš deaivvadanbáiki sámiide ja olles Sápmái.
