-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATDál áigot vuoruhit sámedikki vealggi, skuvla lea sakka rahčan ekenomálaččat

Dál áigot vuoruhit sámedikki vealggi, skuvla lea sakka rahčan ekenomálaččat

-

-

Tana Montessoriskole lea rahčan ekonomalaččat stuorra vuolláibáhcagiin ja vealgebearranáššiiguin. – Dál lea dilli buorránan ja okta mávssetkeahtes rehket lea vel báhcán, muitala beaivválašjođiheaddji. 

Jagi 1999:s rahpe uvssaid vuosttaš Montessoriskuvlii Finnmárkkus ja Davvi- Norggas. Skuvla lea Deanu gielddas, Tana Montessoriskole, mii lea priváhta skuvla ja lei dat vuosttaš Montesorri vuođđoskuvla mii ásahuvvui Finnmárkkus ja Davvi- Norggas. Skuvlla vuođđomihttu lea ovdánahttit iešheanalaš ja aktiivvalaš olbmuid. 

Rehketdoallu mii lea almmolaš Proff neahttasiiddus čájeha ahte jagi 2019:s ja jagi 2020:s lea juoidá dáhpáhuvvan skuvlla ruhtadiliin, jagi 2020:s lei skuvllas 444.000 ruvnnu vuolláibáza ja visot ieškapitála lea geavahuvvon.

– Mis ledje menddo unnán oahppit jagi 2019-2020:s, ja dat dagahii ahte mii rahčagođiimet ekonomalaččat. Mis eai lean go 27 oahppi, ja jus galgat nákcet doaibmat de fertejit mis unnimusat 30 oahppi. Dál leat mis 36 oahppi ja dat mearkkaša min ekonomalaš dillái mii lea sakka buorránan, dadjá Tana Montessoriskole beaivválašjođiheaddji/rektor Paul Mathisen. Juohke oahppi ovddas oažžu skuvla birrasii 200.000 ruvnnu. 

Vuoruhan eret Sámedikki rehkega

Sámediggi lea okta mii dál vuordá ruđa Tana Montessoriskuvllas, Paul Mathisen lohká sii leat vuoruhan eret Sámedikki dan sivas go lea stáhta orgána. 

– Mii leat vuoruhan eará rehkegiid, leamašan hui sevdnjes dilli. Dál lea vel báhcán Sámediggevealgi , dadjá son. 

LEAMAŠAN SEVDNJES DILLI: Tana Montessoriskole beaivválašjođiheaddji/rektor Paul Mathisen. Govven: Tana Montessoriskole
LEAMAŠAN SEVDNJES DILLI: Tana Montessoriskole beaivválašjođiheaddji/rektor Paul Mathisen. Govven: Tana Montessoriskole

Sámediggi gáibida ruđa ruovttoluotta

Geassemánus sáddii Sámediggi gáibádusa Tana Montessoriskolii  máksit ruovttoluotta 31.500 ruvnnu, go eai lean sádden gáibiduvvon rehketdoalu ja raportta  áigemearrái. Dál lea ášši mannan vealgebearramii.  

Tana Montessoriskole beaivválašjođiheaddji/rektor Paul Mathisen čállá reivves Sámediggái ahte son lea geahččalan gulahallat ovddeš rektoriin guhte lei prošeaktajođiheaddji, muhto dat ii leat menestuvvan. Prošeaktajođiheaddji galgá leat leamašan buohccindieđihuvvon ja giđđat jagi 2021:s celkkii son eret virggis.  Paul Mathisen jearrá seamma reivves ahte lea go vejolaš ahte sii sáddejit iešguđet raporttaid ja rehketdoaluid mat skuvllas leat, vai lea go dat «toga» mannan.

– Mus leat guokte bargi geain lea gealbu prošeavtta birra, ja mis ii leat dađi eambbo rehketdoallu go dat mii guoská rusttegiid investeremiidda, čállá Paul Mathisen e-poasttas.  Sámediggi  vástida «toga» lea mannan go eai leat ožžon vástádusa áigemearrái, ja čujuha ahte rehket maid leat sádden ferte máksot ovdal go ášši loahpahuvvo. Sámediggi čujuha e-poasttas ahte sis lea váttisvuođat sáddet maillaid ja maiddái vealgebearran searvi ohcala rivttes e-poastta skuvlii. 

Ekonomiija buorránan sakka

Paul Mathisen lohká Ávvirii dál iežaset áigut vuoruhit Sámedikki rehkega.

– Mis lea dál buorre ekonomalaš dilli, leamašan gáibidahtti, ja dál lea skuvlla ekonomalaš dili njuolgan, dadjá son. Son rámida báikkálaš báŋkku mii leamašan hui veahkkái, ja lohká muđuid lea nu ahte skuvllas fertejit leat doarvái oahppit jus galgá leat birgenláhki. 

– Ovtta gaskka ballen ahte dá lei loahppa skuvllas, muhto lihkus lea oahppiid lohku dál lassánan sakka. Dat mearkkaša ahte lea buorránan ekonomiija sakka skuvllas. Dál lea čuovgadat guvlui jorggihan, lohká son. 

Son lohká skuvllas ii leat lohpi leat badjelbáza ja danin leat sii golahan ollu ruđa investeremiidda, earret eará dihtoriidda ja rusttegiidda maid skuvla dárbbaša.

-Almmuhus-