-Almmuhus-
OĐĐASATČuovvola bellodatmearrádusa dán háve ruvkeáššis

Čuovvola bellodatmearrádusa dán háve ruvkeáššis

-

-

Guovdageainnu Olgešbellodaga sátnejođiheaddjievttohas lei okta sis guhte lei mielas čađahit ruvkeváikkuhusguorahallama man Artic Gold ruvkefitnodat háliida čađahit Guovdageainnus.

Ášši mii lea leamašan áigeguovdil Guovdageainnu suohkanstivrras dán áigodagas lea Bidjovággi ruvkke ášši. Guovdageainnu Olgešbellodaga sátnejođiheaddjievttohas Mikkel Isak Eira čilge iežas jienastan mielas váikkuhusguorahallamii sáhkkiivuođain.

– Livččii suohtas gullat buot beliid áššis. Mun lean veaháš sáhkkii gullat váikkuhusaid. Ii han lean sáhka jienastit mielas dahje ii mielas ásahit ruvkedoaimma Guovdageidnui, lohká son.

 

Bellodat ii vel cealkán iežas oainnu

Eira lea boazosápmelaš ja gullá Fávrrosordda orohahkii, ja muitala Bidjovággi lea sin čakča- ja giđđabáiki.

– Mu orohat lei mielas váikkuhusguorahallamii. Lean bajásšaddan ruvkedoaimmain, ii ge lean dušše bahá maid bukte. Dan dihte háliidan maid oaidnit makkár váikkuhusaid ruvkedoaibma sáhttá buktit, lohká son.

Guovdageainnu Olgešbellodaga válgaprográmma ii leat vel gárvvis, nu ii loga vel čielggasin maid bellodat oaivvilda ruvkeáššis.

– Muhto maŋemuš čoahkkimis ledje eatnašat vuostá ásahit ruvkedoaimmaid Bidjovággái, ja lea lunddolaš ahte mun čuovvolan bellodaga oainnu áššis, lohká son.

 

Vuoruheapmi

Guovdageainnu Olgešbellodaga sátnejođiheaddjievttohas Mikkel Isak Eira lea hárjánan politihkkár, son lea dál nuppi áigodagas Olgešbellodatáirrasin Guovdageainnu suohkanstivrras ja lea gearggus joatkit.

– Ii dán háve lean nu mielas njunnošis leat, muhto go jerre ja smiehtastin veaháš, de mieđihin dasa. Politihkka váldá ollu áiggi, nu lea sáhka vuoruheames. Dál lean vuoruhan joatkit politihkkemiin, lohká son.

Olgešbellodat lea kumuleren Mikkel Isak Eira, ja son čilge dat lea bellodaga vuohki.

– In leat ieš sávvan dan, dadjá Eira.

Son muitala Olgešbellodaga leamaš unnitlogus dán áigodagas, nu leamašan váttis oččodit iežaset ášši čađa.

– Leat vuoruhan buoridit vuorasolbmuid dili ja suohkana ruhtadili. Seammás oaidnit dehálažžan háhkat ođđa bargosajiid suohkanii, ja seammás lea Bidjovákki ruvkeášši leat guovddážis go ođđa suohkanstivra galgá meannudit ášši, dadjá Mikkel Isak Eira.

 

Dát ášši deaddiluvvui vuosttaš háve báberáviissas cuoŋománu 14. beaivvi.

-Almmuhus-