-Almmuhus-
-Almmuhus-
MAGASIIDNAČuojahii álggos čihkosis

Čuojahii álggos čihkosis

-

-

Son lea eallenagi liikon musihkkii ja muitala ahte mánnán čuojahii girkoorgeliin sihke pop- ja rockalávlagiid. Nuorran ges njágai servo­datviesu dánssaide čuojahit konsearttaid.

Badjel 30 jagi leat vássán dan rájes go Amund Johnskareng almmuhii skearru maŋimuš.

Dál lea bargamin ođđa skearruin «Čaba muittut» mii ilbmá suoidnemánus.

– Skearrus leat sihke ođđa lávlagat ja klassihkkárat dego «Dårlig dárogiella» ja «Sámepolitihkkár». Válljejin muhtin ráje dološ šuoŋaid, go dat leat olu čuojahuvvon ja daid ii šat fitne gos ge. Dáid lávlagiid lean ođasmahttán ja dat ilbmet ođđa jietnagovain, dadjá Johnskareng.

Son áŋgiruššá musihka bokte servodatáššiin.

Su dološ šuoŋat leat ain áigeguovdilat go sápmelaččat rahčet seamma áššiiguin dál go 30-40 jagi áigi.

– Ođđa lávlagiin leat seamma fáttát go dalle. Mii rahčat ovdamearkka dihtii ain gielain. Eat mii leat ollen man ge muddui ja beaivvá­laččat dovdat ahte servodat dáruiduvvá. Mii fertet álo ráhčat garrasit, eat ge sáhte goasse­ge mieiggastit ja lohkat ahte leat geargan. Mii fertet álo bargat, ­čilge son.

 

Láibeniibbiid sojahii

Amund Johnskareng lea álo liikon musihkkii ja son lea bajásšaddan ruovttus gos sihke oappát ja ­vielljat lávlo.

– Muittán ahte min eadni lávii lohkat ahte in galgga bilidit láibeniibbiid. Mun lávejin daiguin rombet ja dan áigge han galggai juohke diŋggain hui várrogas. Mun lávejin buot botnjat ja bilidit daid niibbiid, boagusta Ámmon ja ­joatká muittašeames.

– Mu vuosttaš instrumeanta lei girkoorgel. Min áhčči lei snihkkáralmmái ja lei leamaš mielde divodeamen Kárášjoga boares girku. Doppe fidnii orgela ja válddii dan fárrui ruoktot. Dat gal lei somá midjiide mánáide go beasaimet čuojahit orgela. Eat mii sálmmaid gal čuojahan, muhto áibbas eará. Rock ja pop musihka, reašká son.


OĐĐA SKEARRU: Amund Johnskareng lea báddemin ođđa skearru mii ilbmá suoidnemánu álggus. Son muitala ahte skearrus leat sihke ođđa šuoŋat ja dološ klassihkárat. 
Govven: Svein Nordsletta

 

Suollemasat

Su stuora viellja lei sologitarista ja son dat oahpahii Ámmona čuojahit.

– Oktii geigii munnje gitára ja logai ahte galggan čuojahit. Mun viggen lohkat ahte in beroš gitáras ja ahte baicce háliidan spáppa čiekčat. Das ii lean ávki ja nie de hárjehallagohten čuojahit gitára, muittaša Amund Johnskareng.

Stuora vieljas lei maid musihk­kajoavku, ja dán joavkkus šattai Johnskarenga oassin loahpageahčen 1960-logu.

– Mun álgen vissa 13-14 jahkásažžan čuojahit rockajoavkkus. Mun in duostan eadnái muitalit ahte fitnen čuojaheamen Kárášjoga servodatviesu dánssain, go in han mun lean vel konfirmerejuvvon ge. Eai dása oainnat ­liikon nu bures, go mu váhnemat han gal ledje lestadianárat, muhto dađis bessen čuojahišgoahtit, ­dadjá son.


30 JAGI ÁIGI: Dát govva lea váldon Amund Johnskarengas 1987:s go almmuhii iežas maŋimuš LP skearru. Sámi Áiggi vuorká​

 

Áillohaš movttiidahtii

Go Amund Johnskareng álggahii iežas musihkkakarrieara, de vigge eiseválddit ain dáruiduhttit sápme­laččaid.

Dattetge lávlugođii son sámegillii.

– Dalle almmuhii Áillohaš, Nils Aslak Valkeapää «Joikuja» skearru mas ledje luođit. Dalle álgen servodatviesus čuojahit luđiid, nu ahte Áillohaš rohkki inspirerii mu álgit sámi musihkain. Mun jorgaladden eŋgelas- ja dárogiellávlagiid sámegillii ja dan rájes leamaš álo hui dehálaš ahte mu musihkka galgá sámegillii. Jus ii beasa iežas eatnigillii lávlut, de han ii nagot addit daid dovdduid seamma bures, lohká son.

Áillohaš rohkki lea maiddái oassin Amund Johnskareng ođđa ­skearrus.

– Mun lean luoikkahan ovtta lávlaga Áillohaččas. Mun dieđán ahte son ii leat dan bádden makkár ge skerrui, muhto dat lea gal ­gullon Sáme Radios. Das lea humoristtalaš ja duođalaš teaksta. Lean ovdal čuojahan lávlaga iežan konsearttain, muhto lean bidjan dasa iežan jietnagova. In mun muital gal guđemuš šuokŋa dat lea, dadjá son.

 


GIITEVAŠ: Halvdan Nedrejord lea ođđa skearru musihkalaš ja teknihkalaš jođiheaddji. Artista Amund Johnskareng lea giitevaš go oažžu sus nu buori veahki ja go beassá ovttasbargat artisttaiguin Sverre Gjørvadain, Torbjørn Solbakkenin ja Arne Storvikain.  
Govven: Svein Nordsletta 

Almmuhandilálašvuohta

Suoidnemánu 5. beaivvi ilbmá Amund Johnskarenga skearru «Čaba muittut».

Lea Čálliid­lágádus, gos Ámmon maid bargá beaivvá­laččat, mii almmuha ­skearru.

– Dalle leat mis stuorát doalut Buolbmágis. Mis leat mánáid­doalut, luossabassindoalut ja ­girje-­ ja skearroalmmuheamit. Mun čuojahan doppe diibmosaš konseartta ja dasa lassin bohtet vel eará artisttat čuojahit, lohká son.

 

Unnán doarjja

Amund Johnskarenga mielas ­leamaš hirbmat miellagiddevaš bargat ođđa skearruin, muhto son muitala ahte áiggit leat rievdan dan rájes go almmuhii skearru 1987:s.

– Dál eat dárbbaš šat studio, lean masá buot bádden ruovttus. Ii ge studioi livččii oba ráđđi ge. Lean fidnen 80.000 ruvnnu doarjaga skerrui, ja dat leat mealgat unnit go 1987:s. Dalle ožžon 250.000 ruvnnu ja ruhtaárvu han lea sakka njiedjan dan rájes. Dál ferten álo geahččat ekonomiija ja lean ferten ohcat musihkkáriid geat eai leat nu divrras. Lean ožžon musihkkáriid viehka govttolaš haddái ja dainna lean hui giitevaš, lohká son.

 

Dálkkas

Vaikke lea vássán badjel 30 jagi dan rájes go Johnskareng maŋimuš almmuhii skearru, de ii leat son oalát jaskkodan musihkkárin.

Son muitala ahte láve čuojahit konsearttažiid ja ahte musihkas lea erenomáš mearkkašupmi su eallimii.

– Muhtomin geavahan hui olu áiggi musihkkii, ja eará háviid guođán dan. Muhto de šaddá hirbmat miella fas čuojahit. Musihkka lea hui dehálaš munnje. Ii mus leamaš álo nu buorre dilli, muhto in gille daid váivviid álgit dál muitalit. Dalle leamaš musihkka dego dálkkas ja terapiija. Jus mus leat váivvit, de badjána mokta go lávlestan, juoiggastan dahje čuojahastán musihka. Álggán álo eará smiehttat, nu ahte musihkka gal lea hui dehálaš mu eallimis, loahpaha Amund Johnskareng.

-Almmuhus-