Forsvarsbygg joatká dál nuppi osiin prošeavttas mas ráidnejit luonddu Covošluovtta báhčin- ja hárjehallanbáikkis, Álttá suohkanis.
Forsvarsbygg joatká dál nuppi osiin prošeavttas mas ráidnejit luonddu Covošluovtta báhčin- ja hárjehallanbáikkis, Álttá suohkanis.
Borgemánu 27. beaivvi álggii Forsvarsbygg ráidnet ja ođasmahttit suodjalusguovllu Covošluovttas.
Bargu lea čorget ja sihkkarastit ovddeš giehtagranáhtašilju ja pánserrakeahttašilju. Šilju áiddiid ja eará šlámbariid eatnamis áigot čorget.
– Suodjalus galgá leat veahkkin čađaheame bargguid, ovttas siviila entreprenevrrain. Bargu dieđihuvvo ádjánit birrasii guokte vahkku, dieđiha Forsvarsbygg preassadieđáhusa bokte.
Lossavuojánat johtolagas
Sihke rusttet- ja lossavuojánat leat dan bargoáiggis luottaid alde, ja dáhpáhuvvá eanaš árgabeivviid ja beaivet.
Jus lea dárbu, de sáhttet eahkedis maid bargat, muhto dan áiggoše garvit nu guhká go lea vejolaš.
Čorgenbáikkis galget leat šilttat ja báiki galgá leat giddejuvvon. Maŋŋel go báiki lea ráidnejuvvon, de galgá Finnmárkkuopmodat hálddašit guovllu.
Forsvarsbygg čađaha čorgema nu ahte guovlu galgá fas leat luondun. Lea dehálaš suddjet mávssolaš šlájaid luonddus, ja bargu čađahuvvo várrogas vugiin, dieđiha Forsvarsbygg preassadieđáhusas.
Ovdal maid čorgen
Covošluovttas leat hárjehallan giehtavearjjuiguin, giehtagranáhtaiguin, pánservuojániiguin ja hárjehallan bávkkanasaiguin.
– Máŋgii leat birasteknihkalaš iskkademiid čađahan, ja ovddit geardde lei 2016:s. Dalle gávdne nuoskkidemiid eatnamis, nu go lossametállat ladju, veaiki ja antimune. 2017:s čorgejedje báhčinšiljuid mat ledje nuoskkiduvvon. Dasa lassin gaikkodedje muhtin rusttegiid, dieđiha Forsvarsbygg.
Covošluokta lei rievtti mielde duiskalaččaid láddavuorká nuppi máilmmisoađis, ja šattai maŋŋelaš báhčin- ja hárjehallanguovlun man Ruovttusuodjalus geavahišgođii 70-logu álggus.
