-Almmuhus-
OĐĐASATČohkkejit dološ fievrruid Detnui

Čohkkejit dološ fievrruid Detnui

-

-

Jus boahtte vahkus leat Deanus, de gal soaittát beassat oaidnit erenoamáš vuojániid mat dán áiggi eai nu dávjá leat luottaid alde.

Stáhta geaidnodoaimmahat lágida museačoakkaldatčájáhusa Skiippaguras boahtte vahkku.

Čoakkaldagas sáhttá oaidnit mašiinnaid maid geavahedje huksenbargguin Finnmárkkus 1930- logus, divuhuvvon vuojániid, boares rusttetbráhkaid ja govaid ja boares dávviriid mat čájehit fylkka ovdáneami johtalusas.

Čoakkalmas lea oassi Norgga geaidnomuseas, ja Skiippagurra lea válljejuvvon váldobáikin čájeheamis olles Davvi-Norgga geaidnohistorjjá.

Dán dieđiha Stáhta geaidnodoaimmahat preassadieđáhusas. 

 

Geaidnohistorjá

Skiippagurra šattai rájusin Finmárkku geaidnodoaimmahaga guttahis mašiinnaide ja vuojániidda 1960-logus.

Lea máŋggajahkásaš bearráigeahčči, Inge Fred Dervo, gii áŋgirušai dán historjjá gáhttemiin, ja 1980-logu rájes lea son álggahan barggu mas divuha boares vuojániid ja eará dávviriid mat geavahuvvojedje Finnmárkku geaidnodoaimmahagas.

Eará geaidnodoaimmahusbargit maid garrasit áŋgirušše divuhit boares dávviriid.

Áiggi mielde ovdánii dát dávvirvuorká musean.

 

Erenoamáš vuojánat ja mašiinnat

Okta dain boares rusttetmašiinnain čoakkalmasas lea Caterpillar rundenheavval 1936-málle, mii doaivumis lea áidna gáhttejuvvon vuoján dien sorttas olles Norggas.

Čoakkaldaga čikŋa lea Chevrolet gálvovovdna 1947-málle, mii lei bearráigeahččibiila ja geavahuvvui go Deanu šalddis lei rahpan 1948:s.

Biila lea leamaš Norgga geaidnomuseas, muhto lea dál bukton ruovttoluotta Finmárkui ja ožžon registrerennummara fas. 

Museačoakkáldaga sáhttá oaidnit suoidnemánu 1.-6. beaivvi dii. 11-16, Skiippagura geainnus.

Lea rabas sisabeassan ja gilisearvvis lea kafea lahkosis.

-Almmuhus-