-Almmuhus-
SMÁVVAOĐĐASATCiebaniid sáhttá gozihit kámera­gilláriiguin

Ciebaniid sáhttá gozihit kámera­gilláriiguin

-

-

Ciebaniid lohku sáhttá váikkuhit eará elliidšlájaide duoddaris. Kámeragilláriid bokte sáhttá oažžut olu divrras dieđuid ciebaniid birra ja dahká álkibun oažžut buoret áddejumi duoddara ekovuogádaga birra.  

Duoddariid ja vuvddiid ekovuogádahkii leat ciebanat hirbmat dehálaččat. Muhtin jagiid leat mielahis olu ciebanat ja eará jagiid eai measta dihtto ge. Dát stuorra variašuvdna čuohcá sihke šaddodahkii ja boraspiriid ja boralottiid sahkkehussii, ja nu dan bokte maid eará elliid birgejupmái. Danin leat ciebanat guhkes áiggi vákšojuvvon ja ciebanlogu indikáhtorat leat maid mielde go biologalaš máŋggabealatvuohta veardiduvvo.

NINA (Norgga luonddudutkaninstituhta) ja UiT – Norgga árktalaš universitehta evttoha dál ođđa raporttas ođđa nationála ciebanvákšunprográmmas geavahit Dálkkádatekologalaš observašuvnnavuogádaga árktalaš duoddaris (COAT) kámeragilláriid Várnjárggas. Guorahallama lea Birasdirektoráhta tiŋgon.

– Lea dárbbašlaš olu diehtit ciebannáliid ceavzima birra jus galggaš áddet duoddara ekovuogádaga. Dat lea maid dehálaš go hálddaša elliid maid sáhttá bivdit, ovdamearkka dihtii rievssahiid ja njoammiliid, dahje mat lea rukseslisttus, nu mo njálat, skuolffit ja giljobaččat, lohká NINA prošeaktajođiheaddji ja seniordutki Nina E. Eide NINA neahttasiiddus.

Son muitala kameragillárat registrerejit maiddái temperatuvrra ja muohtasuddama. Ođđa COAT-guorahallan mii lea guorahallon, čájeha ahte eallit mat mannet kameragilláriid čađa, čájehit duohta elliidlogu. COAT bokte sáhttet vakšut elliid buoidaga sturrodaga rájes vándá sturrodaga rádjái.  

Dutkit evttohit 50 guovllu gos sáhttá vákšut ciebaniid kameragilláriiguin birra jagi go diehtu mii čoggo dan vakšuma bokte , šaddá dehálaš go árvvoštallet duoddara ekovuogádaga.

-Almmuhus-