Sámis ođđa duojárat lágidit čájáhusa Johkamohkemárkaniin dán vahkku, ja boahtte vahkku dollejit Tråante doaluide čájáhusain.
Dán jagi lágiduvvojit Johkamohkemárkanat 412. geardde, ja nu lágidit maiddái Sámi oahpahusguovddáža nuppi jagi oahppit duodječájáhusa Johkamohkis. Oahppit čájehit ođđa dujiid, main lea árbevirolaš vuođđu.
Ubmisámegiel namma čájáhusas
Oahppit, geat dollet duodječájáhusa, leat maŋemus jagi vázzime Sámi oahpahusguovddážis. Duodječájáhus lea ožžon ubmisámegiel nama «Ïhkkátis dávvierh», mii mearkkaša «Agálaš dávvirat» davvisámegillii. Oahppit leat válljen ubmisámegiel čájáhusnama dan dihte go sii háliidit loktet ja čalmmustahttit sámegiel unnitlohkogiela.
Oahppit leat eret iešguđetge guovlluin Sámis, ja sii čájehit dujiid mat gullet iežaset guovlluide.
Okta dain boarráseamos ásahusain Sámis
Sámi oahpahusguovddáš lea okta dain buoremus duodjeoahpuin mii gávdno Sámis. Skuvlla duodjeoahpuin leat guokte suorggi, namalassii dipmaduodji ja garraduodji.
Skuvla álggahuvvui 1942:s, ja lea okta dain boarráseamos ásahusain Sámis. Dalle lei skuvlla namma Samernas folkhögskola.
Čájáhus lea Johkamohkis Sámi oahpahusguovddážis, ja lea rabas guovvamánu 1. beaivvis gitta 5. beaivái.
Tråante doaluide čavgejit maŋŋel márkaniid
Ohppiin lea maiddái duodječájáhus Tråante čuođijagi ávvudeami oktavuođas Troandimis. Sin čájáhus lea Nordenfjeldske Kunstindustrimuseumas, ja rahppo guovvamánu 7. beaivvi. Duodječájáhus lea rabas guovvamánu 7. beaivvi rájes gitta guovvamánu 28. beaivái.