Lieđđešloahtta, Roseslottet, báitá guhkkin badjin Oslos. Doppe lea Vebjørn Sand ráhkadan portreahta máŋgga Finnmárkku olbmos, ja ođđaseamos lea Finnmárkku stuora rešissevra, Knut Erik Jensen (80). Son lea okta áigevihtaniin das mii maid fátmmasta Nuorta-Finnmárkku historjjá.
Lea 75 jagi áigi go Norga beasai friddjan, ja Vebjørn Sand lea earenoamážit háliidan ovddidit historjjáid mat gusket Finnmárkui, ja dan dihte leage son aktiivvalaččat ohcan áigevihtaniid davvin. Dan botta go Sand lea bargan prošeavttain, de lea son mátkkoštan miehtá riikka ja humadan 35 áigevihtaniin nuppi máilmmisoađi birra.
Čuhcet čalmmiide
Stuora maleriijat čuhcet čalmmiide ja leat čáppa muitomearkkat ja leat geasuheaddji muittuhusat das maid mii eat ábut vajálduhttit.
Vebjørn Sanda jietna gullo bures go son ofelastá olbmuid installašuvnnaid ja maleriijaid gaskka. Lieđđešloahta jurdda lea juohkit dieđuid ođđa buolvvaide. Leaba Vebjørn Sand ja su viellja Eidmund geat leaba prošeavtta álggahan.
Sand ii leat dáiddár gean eai oaččo ságaide ja dáidda Holmenkollenis lea maid almmus, muhto lea oaivvilduvvon bearrašiidda, skuvlaklássaide ja earáide geat beroštit soahtehistorjjás.
gudnejahttet 60 veterána
Dán beaivvi borgemánus gudnejahttojuvvojit 60 veterána ja áigevihtana Suodjalusdepartemeantta ovttasbargguin. Ávvudeapmi galggai čađahuvvot miessemánu gávccát beaivvi, muhto fertejedje maŋidit dan korona geažil.
Jus maŋŋel go Norgga vuollástedje duiskalaččat, de báhtarišgohte čuohtenáre norgalačča Nuorta-Finnmárkkus Sovjet-lihttui. Olles bearrašat rasttildedje ráji.
Sullii 50 norgalačča dieđihedje iežaset Sovjeta soahtevehkii. Bealli sis ledje eret guollebivdohápmanis Bierggis Várggáin. Muhtumat oassádalle kommunisttaiguin, earáin lei deháleamos vuostálastit Duiskka okkupašuvdnafámu. Dan lea Vebjørn Sand muitalan maleriijaid ja čállagiid bokte, lassin ofelastimii.
Orro čiegus báikkiin
Smávva partisánajoavkkut ráhkadedje stašuvnnaid ávdin báikkiide Nuorta-Finnmárkkus. Sii orro čiegus báikkiin guhkes áiggi seammás go čogge dieđuid duiskalaččaid johtima birra, maid sii de raporterejedje Murmánskii, muitala son.
Sii Raporterejedje earret eará soahteveahkajohtimiid ja Duiskka skiippaid birra mat ledje mátkkis soahtešilljui iešguđet dávviriiguin. Partisánaid ja sin vehkiid gaskkas ledje máŋggas geat šadde giddagassii, ja máŋgasa maid godde. Bealli partisánain ja máŋga veahki masse heakka soađis.
Flere av partisanene mottok høye militære utmerkelser fra Sovjetunionen for sin innsats under krigen. I Norge var deres innsats lenge en underkommunisert del av krigshistorien.
Máŋga finnmárkulačča portreahta
Lieđđešloahtas leat máŋga finnmárkulaččaid portreahta geain buohkain leat garra historjját muitalit, ja Knut Erik Jensen leage maŋemus sis. Son lea leamaš okta Norgga deháleamos dokumentárarešissevrrain 1970-logus dálá áigái ja soađi áigevihtanin lea son máŋga jagi bargan iežas filbmaprošeavttain «Lengsel etter nåtid». Vaikko lea leamaš moalkás geaidnu, de lea sus leamaš garra jáhkku filbmaprošektii. Filbmaprošeavtta višuvdna heivege hui bures Lieđđešloahta višuvdnii.
Installašuvdna lea čuvgejuvvon ja báitá Oslo badjel Holmenkollenis gos galgá čuožžut jagi. Sihke suodjalusministtar, suodjalushoavda ja mariidnamusihkka ledje mielde árvvolaš beaivvis árvun daid oallut sáŋgáriidda geat serve čalmmusteapmái.
Eanet dieđut sidjiide geain lea beroštupmi prošektii: https://roseslottet.no/nb_no/faktasjekk-radgivning-og-referansegruppe/
