Lávvordaga rahppo čájáhus mas luohti lea guovddážis Norgga našunála musihkka- ja čuojanasmuseas Troandimis.
Lávvordaga rahppo čájáhus mas luohti lea guovddážis Norgga našunála musihkka- ja čuojanasmuseas Troandimis.
Sámediggeráđđi Mariann Wollmann Magga rahpá čájáhusa lávvordaga diibmu 14.00, ja Frode Fjellheim čuojaha rahpamis.
Dološáiggis ođđaáigái
– «Juoigat» -čájáhus muitala sámi musihka historjjá, geavaheami ja árvvu mas lea árbevirolaš luohti vuođđun. Go lávke duoddarii, de sáhttá vásihit movt luohti ja luondu lea nannosit čadnon oktii. Movt luohti čilge ja ovdanbuktá makkár luondu dahje ealli lea. Čájáhusas vánddardat historjjás viidáset stuora gávpogii ja vásihat máŋggabealátvuođa árbevirolaš ja ođđaáigásaš sámi musihkkašlájas, čilge Ringve Musihkkamusea doaluid bovdejumis.
Dološ luohtebáddemat
Dutki Karl Tirén (1869-1955) mátkkoštii Ruoŧas ja čálii báhpirii movt luođit manne.
Čájáhusas oahpásmuvat su luohtebáddemiidda maid dagai álggus 1900-logu, sihke jietnaovdamearkkaiguin ja ávdnasiiguin maid dutki geavahii dalle.
Čájáhusas vásihat maid ođđamállet sámi musihka ja movt luođi geavahit ođđa šlájain ja ođđa vugiiguin, nu go rap-musihkas, populearamusihkas ja dálááiggemusihkas.
Ovttasbargu sámi dáiddáriiguin
Čájáhusa hábmen lea árbevirolaš sámi hámis ja ođđamállet dulkon sámi málle mielde. Musea ovttasbargá guvttiin sámi dáiddáriin čájáhusas, govvadáiddáriin, hábmejeddjiin ja lávdehábmejeddjiin Hilde Skancke Pederseniin ja musihkkadahkkiin ja musihkkáriin Frode Fjellheimain.
Lea Ringve Musihkkamusea mii doaimmaha čájáhusa, ja lea ovttasbargu Tråante 2017 doaluid oktavuođas go lea oassin doaluin mat galget lágiduvvot 100 jagi ávvudeami oktavuođas. Čájáhus rahppo golggotmánu čihččet beaivvi ja lea rabas sámi álbmotbeaivvi 2018 rádjái.