-Almmuhus-
KULTUVRAČájeha ođđa njuohtamiid

Čájeha ođđa njuohtamiid

-

-

Aino Hivand njuohtangovat čájehuvvojit Davvi álbmogiid guovddážis Olmmáivákkis, boahtte lávvardaga rájes.

Aino Hivand

Sámi govvadáiddár Aino Hivand riegádii Reisvutnii jagi 1947. Hivand fárrii Gáivutnii jagi 2014.

 

Son lea árvvus adnojuvvon govvadáiddár, čálli ja dáiddaterapevta. Sus leat leamaš arvat sierravuosehusat, ja sus leat leamaš dáiddabarggut oktasaš vuosehusain Sámis, Norggas, Ruoŧas ja Suomas.

 

Hivand lea ožžon máŋga stipeandda ja bálkkašumi iežas dáiddalaš doaimmas. Hivand lea maiddái čállige, ja son lea sihke ráhkadan govaid máŋgga mánáidgirjái ja almmuhan daid girjjiid.

 

Gáldu: Davvi álbmogiid guovddáš

Aino Hivand lea 2015 guossedáiddár Davvi álbmogiid guovddážis, ja iežas čájáhusas man lea gohčodan «Mátki», leat 18 dáidaga. Gávcci dáin leat ođđa 8 ođđa njoahtangova mat gullet Epew nammasaš prošektii. Dás leat Hivand govat ja lávlagat maid Carlos Alfredo Jeldes-Ramírez (riegádan Quilpué, Chiles) ja musihkka ja govat gullet oktii.

– Govat Epew prošeavttas čujuhit sámiid 8 jahkodahkii, ja dat speadjalastet daid siskkáldas jahkodagaid maid mii buohkat guottašit. Nuohtat ja govat buvttihit ovdan áibbašeami, buorrevuođa, ráhkisvuođa ja dovddolašvuođa. Musihka dimisvuohta ja várrugasvuohta heivejit jahkodagaide, ja Hivanda govaid gehppes čađačuovgi ivdnáivuohta lea vuolgán musihkkara ja dáiddár bures ovttas doaibmamis, čállet Davvi álbmogiid guovddážis preassadieđáhusasteaset.

 

– Hivand dovddahanvuohki lea abstrákta ja ekspressionisttalaš. Su sierralágan dáiddalaš bargovuohkái gullet gehppes vuoiddadeamit ja bures oktii heivejeaddji ivnnit, pasteallaid rájis cahkkadis ivnniid rádjai. Ivnnit ja motiiva rievddadit dan mielde makkár daid birasčuovga lea, ja nu dain lea niegulágan čađačuovgi váikkuhus, čállet guovddážis.

 

Čájáhus rahppo lávvardaga skábmamánu 28. beaivvi, diibmu 13.00.

-Almmuhus-