-Almmuhus-
OĐĐASATČájál­masain gudne­jahttet parti­sánaid ja sin vuosttal­deami soađi áigge

Čájál­masain gudne­jahttet parti­sánaid ja sin vuosttal­deami soađi áigge

-

-

Mátta-Várjjaga Samovarteáhter boahtá Guovdageidnui čájálmasain «Sii guđet ráfi masse». Čájálmasas čalmmustahttet Nuorta-Finnmárkku partisánaid ja sin rahčamušaid soađi áigge.

Mátta-Várjjagis, Finnmárkkus, ja Davvi-Romssas lea erenoamáš soahtehistorjá. Norggas galggaše dovdat dan historjjá ja dat galggašii čállojuvvon buot skuvla- ja historjágirjjiin. Dađi bahábut lea dat baicca čiegus oassi iežamet našuvnna soahtehistorjjáš, dieđiha Beaivváš Sámi Našunálateáhter sin neahttasidduin.

Partisánaid rahčamušat

Samovarteáhter lea buvttadan teáhterbihtá soahteáiggi birra guovtti girjji vuođul – «Mennesker ved en grense» ja «Moskva kjenner ingen tårer». Girjjit lea čállojuvvon partisána soalddáhiid rahčamušaid birra davvin ja daid lossa mearrádusaid maid olbmot dalle fertejedje dahkat.  Girječállit leaba Osvald Harjo ja Harald Rygh.

«In vuoruhan heakka, boahtteáiggi ja bearraša, ja vulgen soahtái», čállá Osvald Harjo girjjis.

Vuorbi stuorrapolitihkas

Dát čájálmas lea ovttaskasolbmuid vuorbi dan stuora politihkalaš vuogádagas. Juoidá mii diehtit ja juoga fas fertet lávdedáiddan hutkat: Gelddolašvuohta, ovttastallan, bákčasat, ohcaleapmi, eallin ja ráhkisvuohta – čalbmeravkaleamis.

Oasseváldit leat golbma nuorra lávdedáiddára ja nana riikkaidgaskasaš joavku. Lea ođđabuvttaduvvon lávdedáidda; sihke teaksta, koreografiija ja musihkka.

 Samovarteáhter gudnejahttá partisánaid

Maŋŋel soađi leat beaggán historjját nu mot «Gutta på skauen» ja Max Manus, muhto unnán lea gullon soahtevuosttaldeami birra davvin. Nuorta-Finnmárkku partisánat eai ožžon medáljaid, čiŋaid eaige ánssu Norgga eiseválddiin. Dáinna čájálmasain háliida Samovarteáhter gudnejahttit partisánaid ja sin vuosttaldeami soađi áigge. Bihttá lea sin birra geat sohte iežaset jáhkus ja geat adde buot, muhto geat ráfi masse.

75 jagi čálmmustahttán

Golggotmánu 25. beaivvi 2019  lea 75 jagi dassái go Rukses Arméa soahteveahka besttii Nuorta-Finnmárkku nuppi máilmmisoađis. Go Mátta-Várjjaga gielda čalmmustahttá 75 jagi doaluid, de lea «Sii guđet ráfi masse» – «De som tapte freden» oassin dás.

Čájehuvvo guossečájálmassan Sámi Našunálateahteris, bearjadaga 22.11.2019, dii. 18:00.

 

-Almmuhus-