Vaikke Máze ássan- ja bálvalusguovddáš čuožžu dál áibbas guorosin ja geasášii álkit guokte bearraša geat leat šaddan báhtarit iežaset riikkas soađi ja moivviid geažil, de eai leat buohkat mielas dása.
Vaikke Máze ássan- ja bálvalusguovddáš čuožžu dál áibbas guorosin ja geasášii álkit guokte bearraša geat leat šaddan báhtarit iežaset riikkas soađi ja moivviid geažil, de eai leat buohkat mielas dása.
Syrias leat dál issoras olu olbmot báhtarit šaddan riidduid geažil, ja Norgga eiseválddiin lea áigumuš váldit báhtareddjiid vuostá.
Dat mielddisbuktá ahte Norgga suohkanat fertejit miehtat váldit vuostá báhtareddjiid, ja leat ge ráhkadan doarjjaortnega movt suohkanat galget nagodit ekonomalaččat sidjiide fállat dorvvu.
Liikká lea Guovdageainnu suohkanstivra mearridan ahte eai leat gergosat váldit báhtareddjiid Guovdageidnui. Politihkkarat eai oainne vejolažžan go earret eará eai leat makkárge orrunbáikkit báhtareddjiide.
Guovdageainnu Sosialisttalaš Gurutbellodaga sátnejođiheaddjeevttohas evttohii Marit Susanne Utsi disdaga Ávviris ássan- ja bálvalusguovddáža báhtareddjiide vistin. Buohkat eai leat dasa ovttaoaivilis.
Bártidit
Guovdageainnu Ovddádusbellodaga sátnejođiheaddjeevttohas, Nils Mathis O. Hætta, ii loga suohkana galgat váldit báhtareddjiid.
Son ballá dan buktit beare bártti suohkanii.
– Ii, daid ii gal galgga oba váldit ge deike. Lea máŋgga sajis čájehuvvon ahte dat eai buvtte eambbo bártti. Eat galgga eat logi ge váldit, buoremus ahte eat váldde ovttage, lohká son.
Hætta maid čujuha ahte jus dakkárat bohtet geain leat váttisvuođat, de gahččá dat suohkana ala.
– Mis lea oalle bargu veahkehit min iežamet olbmuid, nu ahte eat dárbbat eambbogiid geaidda vel galgat fállat psykalaš, dahje eará veahki, dadjá son.
Olgoriikkalaččaide bures boahtin
Hætta lohká ahte son ii leat rasisttalaš dan geažil go oaivvilda nu, go son ii leat obanassii ge vuostá ahte olgoriikka olbmot bohtet Norgii, ja vel Guovdageidnui ge, eará duogážiin go báhtareaddjin.
– Mun sávan bures boahtima buohkaide deike geat leat náitalan dáppe olbmuin, dahje eará ákkaid geažil bohtet, dušše ii fal báhtareddjiid, lohká son.
– Sámit báhtaredje Ruŧŧii nuppi máilmmisoađis. Eat go mii leat dan geažil geatnegahtton váldit olbmuid vuostá geat dál leat heađis?
– Mis lea álot buorre gulahallan leamašan iežamet ránnjáriikkain, ja nu galgá ge. Dalle gal manne dohko, lei dal lohpi dahje ii, ja doppe ledje sápmelaččat geat válde vuostá eará sápmelaččaid. Nu ahte dien ii sáhte buohtastahttit, lohká Hætta.
Ekonomalaččat gánnihahtti
Integreren- ja máŋggabealatvuođadirektoráhta Davviguovllu regiovdnadirektevra, Dulo Dizdarevic, muitala ahte sis leat ekonomalaš doarjagat suohkaniidda mat váldet báhtareddjiid.
Son lohká doarjagat leat nu heivehuvvon ahte suohkan ii galgga ekonomalaččat gillát jus váldet báhtareddjiid.
– Mis leat olulágan doarjagat maid suohkan oažžu jus váldá vuostá báhtareddjiid, nu ahte ii galgga šaddat nu ahte suohkan gillá ekonomalaččat jus báhtareddjiid váldá suohkanii, lohká son.
15 báhtareaddji
Dizdarevic lohká ahte Guovdageainnu suohkanii livččii buot eanemus gánnihahtti váldit 15 báhtareaddji, go de olihivččii seammás ovdamuniid golu dáfus go leat dan mađe máŋga báhtareaddji.
– Báhtareddjiiddoarjja unnu jagis jahkái, muhto mii leat vuođđun bidjan ahte mii jáhkkit jus duođalaččat geahččala báhtareddjiid oažžut heivet servodahkii, de leat sii viđa jagis iešbirgejeaddjit. Lea olu doarjja oažžumis suohkaniidda, dan sáhtán dadjat, lohká son vel.
Sátnejođiheaddjeevttohasat biehttaledje
Beannot vahkku áigi ledje ge ovcci Guovdageainnu bellodagaid sátnejođiheaddjeevttohasat čohkkejuvvon álbmotčoahkkimii.
Doppe jerrui gažaldat ahte berre go Guovdageainnu suohkan váldit vuostá báhtareddjiid. Gávccis sis ledje vuostá, ja dušše okta bellodat, Sosialisttalaš Gurutbellodat, ja sin sátnejođiheaddjeevttohas Marit Susanne Utsi, lei mielas báhtareddjiide.
Son evttohii ievttá Ávviris ahte Guovdageainnu suohkan berrešii juobe logi báhtareaddji váldit suohkanii, ja orrunbáikin livččii Máze ássan- ja bálvalusguovddáš, dahje eará visttit mat eai leat anus.
Integrerendoarjja, man suohkanat ožžot, galgá gokčat borramuša, ásodaga, biktasiid ja muđui eará dárbbuid.
(Ášši vuosttaš geardde almmuhuvvui báberáviissas 27.08.15)
