-Almmuhus-

OAIVILAT

Dát lea oaivilčálus, cealkámuš, kommentára dahje kronihkka maid ekstearna čálli lea čállán. Čállosis ovddiduvvojit čálli oainnut, guottut ja oaivilat. 

Buorre beaivvi buohkaide ja lihkku beivviin!

-

-

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Anders S. Buljo lea sádden Ávvirii sártni man son doalai Sámi álbmotbeaivvi ávvudeami oktavuođas. 

Mun lean illudan dán beaivái ja lean ilus go ná oallugat leat boahtán Báktehárjái ávvudit dán beaivvi fárrolaga. Ja hui olu giitu Guovdageainnu skutersearvái go ná oanehis áiggis váldibehtet badjelassii Sámi álbmotbeaivvi lágideami ja buohkaide earáide geat leat veahkkin muđui, ja dat čájehit buori eaktodáhtolašvuođa ja vuoiŋŋa mii lea hui dehálaš servodagas. Lei hui suohtas oaidnit sosiála mediain man oallugat áŋgirušše ja áigo veahkehit ja veahkkin bargat vai mis šaddá buorre ávvudeapmi Sámi álbmotbeaivvi.

Munnje lea maid hui earenoamáš go vuosttaš geardde sátnejođiheaddjeámmáhis beasan ávvudit Sámi álbmotbeaivvi dinguin ovttas.

Odne, guovvamánu 6. beaivvi, mii ávvudit iežamet álbmotbeaivvi ja mii dahkat dan oktan álbmogin njealji riikkas. Mii ávvudit ja čalmmustahttit vuosttaš sámi riikkačoahkkima muitun Troandimis 1917:s, ja mii ávvudit iežamet oktavuođa ja identitehta. Mii rámiin ávvudit ja loktet ovdan min sámevuođa. Olu áššit máid sii dalle ovddidedje Troandimis leat dat seamma maiguin mii dal bargat ja ovddidit.

Min suohkanis lea višuvdna leahkit ofelaš Sámis. Ii leat nu imaš dat go min suohkanis lea sámegiella ja kultuvrra hui lunddolaš, nanus ja ealas. Dat dat lea min identitehta ja dat eaktuda min.

Guovdageainnu suohkan lea dat suohkan oba máilmmis gos orrot eanemus beaivválaš sámegielagat olmmošlogu ektui.

Sámegieloahpahusbiras lea nanus dáppe. Mis lea máilmmi stuorimus sámi vuođđoskuvla ja mis lea maid dáppe Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla ja Sámi allaskuvla. Min mánáin ja nuorain leat buot vejolašvuođat vázzit skuvllaid ja oahpu háhkat iežas gillii dáppe min suohkanis.

Lea dávjá nu ahte mii eat ieža oainne makkár buori dilis mii leat ja makkár vejolašvuođat mis leat go mis lea ná stuora ja buorre ovdamunni ja das mii gal galgat váldit vára.

Mii leat máŋgga oktavuođas geahčastuvvon dego ovdagovvan eará sámi guovlluide. Mii oažžut dadjat ahte Guovdageaidnu lea sámi kulturoaivegávpot  iige dat leat nu imaš go kultuvra lea nanus ja oidnosis min suohkanis. Mis leat dáppe máŋga nanu institušuvnna mat barget kultuvrrain beaivválaččat ja olu eará kulturaktevrrat, dáiddárat, duojárat ja artisttat geat loktejit ja ovddidit sámi kultuvrra beaivválaččat.

Sámi árbevirolaš máhttu, birgenlágit ja ealáhusat leat stuora riggodahkan min servodagas ja leat ain hui lunddolaččat ja guovddážis min árgabeaivvis.

Mis leat viiddis ja čavddis meahcit maid mii buohkat sáhttit ávkkástallat ja mas mii váldit vára.

Min sámi árvvut ja árbevierut leat hui nannosat min suohkanis ja veahkkálaga bargat ja eaktodáhtolašvuohta lea dán rádjai leamašan hui dábálaš ja dehálaš oassi birgemis.

Buot dat bealit maid lean namuhan leat min kultuvrra ja servodaga riggodagat mat nanosmahttet ja seailluhit min giela, kultuvrra, ealáhusaid ja identitehta.

Leat sihkkarit vel eanet bealit vel maid sáhtášii namuhit mat addet vuođu ja buori vuolggasaji boahtteáigái go guoská doalahit, ovdánahttit ja bisuhit min giela, kultuvrra, ealáhusaid ja birgenlági.

Mis leat máŋga stuorát hástalusa ovddabealde mat áitet min kultuvrra ja ealáhusaid, ja namuhasttán dás eanansisabahkkemiid maid eiseválddit leat pláneme mat áitet min kultuvrra ja eallinvuogi garrasit ja stuorát rievdadusat stuoraservvodagas mat váikkuhit min árgabeaivvi.

Ii leat nu áigá go bođii raporta sámegiela dilálašvuođa birra min ránnjásuohkanis, Kárášjogas, mii muitalii ahte sámegiella lea rašes dilis ja boahtá hedjonit sin suohkanis. Dat seamma sáhttá geavvat min suohkanis jus mii eat dihtomielalaččat bargga dan nala ahte nu ii geava. Mii galgat das váldit oahpu.

Mun divun retoralaš gažaldaga ahte sáhttá go dan seamma muitalit ja dadjat 30-40 jagi geahčen ja sáhttá go son de liikká rámisvuođain dadjat makkár giella ja kultuvrralaš dilli ja ovdánanvejolašvuođat mis de leat?

Dat lea stuora gažaldat ja váttis diehtit ja einnostit, muhto jus mii buohkat bargat juohke beaivvi dihtomielalaččat iešguđetge sajiin servodagas nannet ja ovdánahttit min giela ja kultuvrra, de mun gal jáhkán sámevuođas lea buorre ja nanu boahtteáigi. Dat lea min iežamet duohken.

Muhto, dat eaktuda min buohkaid ja mii galgat muitit ahte min suohkana višuvdna ahte leahkit OFELAŠ SÁMIS.

Mus gal lea buorre doaivva, jáhkku ja sávaldat ahte min giella ja kultuvrr lea liikká nanus, ealas ja lunddolaš boahtteáiggis maid.

Dáiguin sániiguin mun loahpahan sátnejođiheaddji sámeálbmotbeaivvi sártni ja sávan fas buohkaide Sámis

LIHKKU SÁMI ÁLBMOTBEIVVIIN!!!

-Almmuhus-