-Almmuhus-
OĐĐASATBuohkat áigot rievdadit skuvlaruvtto fas

Buohkat áigot rievdadit skuvlaruvtto fas

-

-

Skuvlaruvtto rievdadit fas lea ášši mii boahtte áigodagas vuoruhuvvo, go buot sátnejođiheaddjeevttohasat áigot bargan dan nammii.

Guovdageainnu suohkan lea dán válgaáigodagas rievdadan skuvlaruvtto, go fylkkasuohkan heaittihii skuvlabusseortnega gaskabeaivvi. Suohkanis ii leat ekonomiija leamaš ieš ruhtadit dan golu, ja rievdadus dagahii ahte smávvaskuvllas leat njeallje guhkibuš skuvlabeaivvi dan sadjái go vihtta dábálaš skuvlabeaivvi. Váhnemiin leatge leamaš ollu reakšuvnnat skuvlaruvtto rievdadeapmái mii álggahuvvui 13/14 skuvlajagi.

 

Buohkat ovttaoaivilis rievdadit

Válgačoahkkimis dán vahkkus Guovdageainnus ledje buot sátnejođiheaddjeevttohasat seamma oaivilis, ahte leat mielas rievdadit dábálaš skuvlavahkkui. Dat mearkkaša ahte vaikko gii boahtá stivrejupmái, de lea skuvlaruvttoášši fas máhcahit mainna buot bellodagat dáhtoše bargagoahtit.

 

Čuvvot suohkanstivrra

Guovdageainnu suohkana Kultuvrra ja bajásšaddama ovttadatjođiheaddji Bodil Utsi Vars lohká vejolažžan rievdadit fas viđa beaivái, muhto dat máksá.

– Lea suohkanstivra mii regulere bušeahta ja go suohkanstivra, mii ásahuvvo maŋŋel válggaid, addá midjiide bušeahta, de mii dieđusge čuovvut dan, lohká son.

 

Geahččaladdan

Dáloniid listtu sátnejođiheaddjeevttohas ja dálá várresátnejođiheaddji Hans Isak Olsen lohká fertet bargagoahtit fylkkasuohkana ektui máhcahit fas bussesáhtu go dat gollu gullá daidda iige suohkanii. Son ii mieđa dasa ahte sii eai leat geahččalan dán áigodagas bargat dan guvlui.

 – Mii leat geahččaladdan ja min suohkana áirasat Fylkadikkis leat miehtan rievdadit, muhto eai leat olahan dan. Fylkadikkis lea maid válggat dán čavčča ja ođđa olbmot doppe sáhttet buktit ođđa vejolašvuođaid, lohká son.

 

Ruhtaseastin fylkkasuohkanis maid

Olgešbellodaga sátnejođiheaddjeevttohas Mikkel Isak Eira, gii maiddái lea Fylkadikkis, lohká fylkkasuohkanis lea maid vuolláibáza ja ruhtaseastin.

– Galggan lávdegotti čoahkkimii fargga, ja áiggun loktet fas dan skuvlabusseruvtto heaittiheami áššin. Eira lohká skuvlapolitihka dehálažžan Olgežii, ja oaivvilda lea vejolaš oažžut fylkkasuohkana ruhtadit bussesáhtu.

 

Eai vuorut siseatnama

Dálá sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta (SáB) lohká sii leat arvat ollu čoahkkinastán ja geahččalan oččodit Fylkkasuohkana fas máksit, go atná unohassan ahte dat noađđi gahččá suohkanii. Son lohká fylka lea stuoris ja oaivvilda lea dovddus ášši ahte fylkkasuohkana vuoruheamit eai leat siseatnama guvlui.

– Jáhkán gal vejolažžan oažžut fas fylkkasuohkana ruhtadit bussesáhtu, go doppe leat maid válggat dán čavčča.

 

Guokte váhnenjoavkku

Hætta goitge lohká ahte doppe lea nubbi bealli váhnemiin geat eai hálit rievdadit skuvlaruvtto.

– Ášši lea guovttegeardán ja sii geat leat duhtavaččat dálá skuvlaruvttuin eai soaitte nu bures gullot. Mu dieđuid mielde goit ii leat iskkus dahkkon mas oainnašii logu man ollu váhnemat dorjot dálá ortnega, lohká son.

 

(Ášši lea almmuhuvvon báberaviissas 22.08.15)

-Almmuhus-