Sámelága ekspearta ii dohkket Brønnøysundregistara čilgehusa áššis go gildet sámegielgeavaheami go searvvit leat oktavuođas singuin.
Ávvir čálii ikte ášši go Guovdageainnu historjasearvi lea lágidan jahkečoahkkima, ja čállán maid jahkečoahkkinprotokolla sámegillii. Dan protokolla sii sáddejedje Brønnøysundregistarii duođaštussan, go leat rievdadusat stivrras.
Vástádus maid sii ožžo doppe lei ahte jus ášši galgá gieđahallot ja meannuduvvot Brønnøyregistara bealis, de ferte protokolla čállot dárogillii. Dasa reagerii historjasearvvi jođiheaddji, Nils Johan Heatta.
Son oaivvilda ahte nu guhká go sámegiella lea dohkkehuvvon almmolaš giellan Norggas, de han eai galggaše almmolaš ásahusat bargat nu ahte lea hehttehussan sámiide geavahit sámegiela almmolašvuođas.
Brønnøysundregistara bealis dadjá gulahallandirektevra Kristine Aasen ahte dat láhka guoská giellalága 3. paragráfa vuosttaš lađđasa ja dábálaš láhkaoahpahusa vuollái, ja dat mannet giellalága ja sámelága ovdalii.
Ii doala
Sámelága ekspearta, Ánde Somby, ii dohkket Brønnøysundregistara vástádusa dan dáfus ahte čilgehusas loktejit giellalága 3. paragráfa vuosttaš lađđasa ja dábálaš láhkaoahpahusa bajábeallái sámelága.
– Dábálaš láhkaoahpahus ii leat dohkkehahtti. Sámeláhka lea dat láhka mii lea «Lex spesialis» dás, lohká son.
«Lex spesialis» lea latiinnagiella, ja čilge juridihkkalfágagillii dan seamma go dat láhka mii doadjá nuppi lága. Jusleksikon.no čilge ná:
«Lex spesialis (latiinna gielas: Lex= «láhka» ja spesialis = «earenoamáš») lea láhkadulkonnjuolggadus mii geavahuvvo go vuostálaga šaddet riektenjuolggadusat mat leat seamma dásis, mii mielddisbuktá ahte dat earenoamáš njuolggadus manná bajábeallái dábálaš njuolggadusa.»
Boasttu bealde
Somby lohká maid ahte dás lea Brønnøysundregisttar boasttobealde lága, eaige dan berre leat stáda ásahusat.
– Brønnøysundregisttar lea nationála registtar mii galgá sámiid maid doarjut. Go lea nationála registtar, de eai berreše sii leat boasttobealde lága, dan eai galgga nášunála stáhtalaš ásahusat. Mii lea veahá earenoamáš vel lea ahte Brønnøysundregisttar gullá Justiisadepartemeantta vuollái. Áiggun gal deattuhit ahte buot departemeanttat ja departemeanttaid vuollásaš orgánat berrejit doahttalit lágaid. Dat lea riektestáda dovdomearka, ahte čuvvojuvvojit visot lágat, lohká son.
Čielga rihkkun
Dán ášši olis lohká Somby ahte lea čielga láhkarihkkun Brønnøysundregistara bealis, iige dat leat dohkálaš.
– Brønnøysundregistara dáhpi ahte eai dohkket sámegiela dokumeanttain, lea čielga láhkarihkkun, ja dan fertejit sii justeret, lohká son.
Somby geassá maid ovdamearkan Stáda geaidnodoaimmahaga, mii máŋgalogi jagi rihkui giellalága go eai ceggen sámegielšilttaid.
– Dat lea sin bealis leamašan skandála go biehttaledje nu guhkes áiggi čuovvut lága go eai ásahan sámegielšilttaid. Dat lea roassu sámegiela geavaheapmái. Ii leat nu ahte dat smávva searvvit galget iežaset searaid atnit jorgalit dárogillii dokumeanttaid. Jus ii leat Brønnøysundregistaris sámegielgelbbolašvuohta, de fertejit ordnet alcceset dakkár gelbbolašvuođa, lohká Somby.
Bággehallet dárogillii
Ávvir lea hupman Sámi servviiguin mat leat registrerejuvvon Brønnøysundregistarii, ja geat sáddejit čoahkkinprotokollaid jahkásaččat dohko, ahte makkár gillii sii leat sádden daid protokollaid.
Čájehuvvo ahte unnán čállet sámegillii, dadjat buot dat vihtta searvvi maiguin Ávvir lea hupman, sáddejit dárogillii protokolla dohko.
Sámi Girječálliid Searvi sádde maid dárogillii protokolla, ja sis lea čilgehus dasa. Jođiheaddji Inga Ravna Eira muitala dili alddiineaset masa eai leat nu mielas.
– Mii sáddet jahkečoahkkinprotokolla dárogillii. Mis lea čoahkkingiella sámegiella, ja nu lea protokolla maid. Mii jorgalit dan dárogillii ja sáddet dan dárogielprotokolla Brønnøysundregistarii, muitala son.
Manin ehpet sádde sámegielprotokolla?
– Go eai dohkket dan. Mii dovdat dan ahte mii leat bággehallan dárogiela atnit dien oktavuođas, vaikke lea mis čađat sámegielat searvi. Mu mielas lea imaš go ii leat vejolaš sámegiela geavahit go leat oktavuođas Brønnøysundregistariin. Mu mielas lea sin bealis sámegiella badjelgehččon, go eai geavat sámegielbustávaid go čállet sámi servviid namaid, ja boastut maid čállet sámegielnamaid, muitala son.
NSR maid dárogillii
Vel Norgga Sámiid Riikasearvi (NSR) ge sáddejit riikačoahkkinprotokolla dárogillii, muhto jođiheaddji, Vidar Andersen, lohká ahte galggašii gal sámegillii vejolaš maid sáddet.
– Min mielas lea hui váidalahtti go eai dohkket sámegiela Brønnøysundregistaris, lohká son.
Manin dii ehpet sádde sámegillii čoahkkinprotokollaid?
– Mis lea gal sámegiella dat giella man mii ovddemussii válljet. Min protokollat leat dávjá leamašan dárogillii. Lean eahpesihkar movt ovdal lea leamašan. Mis lea čállingoddi dárogielat, nu lea šaddan ahte protokollat leat dárogillii maid mii sáddet dohko, lohká Andersen.
Árvvoštallá sámegillii
Mieron gilisearvi lea maid álot sádden jahkečoahkkinprotokolla dárogillii, muhto jođiheaddji Jan Ole Buljo ii loga sis dasa duođi eambbo ákka go ahte nu leat dahkan.
– Dál mun gal árvvoštalan nuppes sáddet sámegielprotokolla go gulan ahte sii eai dohkket sámegielprotokolla, lohká son.
Dáiddadálu beaivválaš jođiheaddji, Dine Fenger Lynge, lea ieš dárogielat, ja lohká dat lea ágga manin dárogillii sii maid sáddejit protokollaid. Son muitala maid ahte sis lea hástalus leamašan go ruhtadoarjaga ožžot, ahte juolludanreive buktá hástalusaid rehketdoalu dáfus.
– Mii leat šaddan jorgalit rehketdoallái juolludanreivviid maid Sámediggi sádde midjiide ja mat leat sámegillii, muitala son.
Guovdageainnu Falástallansearvvi jođiheaddji, Marit Aune Buljo, muitala sii sáddejit protokollaid dárogillii. Ii ge son loga sis dasa duođi eambbo ákkaid manin nu dahket.
– In leat gullan ahte lea eará ládje ovdal leamašan, lohká son.
