-Almmuhus-
OĐĐASATBoraspiredutkit čohkken dieđuid báikkálaš olbmuin

Boraspiredutkit čohkken dieđuid báikkálaš olbmuin

-

-

UiT dutkit leat jearahallan báikkálaš olbmuid Finnmárkkus gitta Sibirjái, háhkan dihte dieđuid Arktisa boraspiriid birra. Dát lea addán ođđa dieđuid sihke dutkamii ja boraspirehálddašeapmái.

Dálkkádatrievdadusat ja olbmuid váikkuhus lundui dagahit ahte duoddarat leat rievdamin. Jus galgat áddet makkár rievdadusat leat dáhpáhuvvamin, de ferte mis leat diehtu das mo dálá ekosystemat leat hábmejuvvon ja mo šlájat váikkuhit gaskaneaset. Lea issoras hástaleaddji háhkat dieđuid dábálaš dieđalaš vugiid mielde, dákkár viiddis guovlluin gos leat unnán boraspiret, čállet UiT Norgga Arktalaš Universitehtas preassadieđáhusasteaset.

 

Dutkiguovttos Dorothee Ehrich ja Siw Killengreen, fárrolaga masterstudeanttain Marita Anti Strømengain, leaba baicce gávdnan olu dieđuid báikkálaš bivdiin, guolásteddjiin ja eará olbmuin geat olu meahcástit dáid guovlluin.

– Dán barggu eat lean nagodit dahkat dán báikkálaš veahki haga, lohká Ehrich.

 

Gumpenálli váikkuha riebannállái

Stuorra boraspiret, nu mo gumpe, lea goasii jávkaduvvon oalát olu sajiin máilmmis, olmmošlaš doaimmaid geažil. Dás sáhttet leat mearkkašuhtti váikkuhusat eallámušráiddus.

– Okta hypotesa man áigut geahčadit lea ahte sáhttá go vuollegis gumpelohku čilget manne davvi guovlluin leat olu ruksesriebanat, lohká Dorothee Ehrich.

Son muitala ahte gumpe ii dohkket eará beatnatelliid dego ruksesriebaniid iežas territoriai, ja lea dáinna lágiin mielde doalaheamen gaskasturrosaš boraspireloguid vuollin.

– Unnán gumpet dagahit eanet riebaniid, mas fas sáhttet leat váikkuhusat muđuid ekosystemi. Go duos dás ain leat leamaš goddesáhpánjagit ja olu ruksesriebanat de leat njálat goasii jávkan Skandinavias, lohká Siw Killengreen guhte máŋga jagi lea jođihan Njálat Finnmárkkus prošeavtta. Son muitala maid ahte ruksesriebaniin sáhttet heajos váikkuhusat njoammel- ja rievssatnállái.


Dutkit Siw Killengreen, masterstudeanta Marita Anti Strømeng ja dutki Dorothee Ehrich.
Govven: Tonje Engevik Eriksen

Iešguđetlágan hálddašeapmi

Masterstudeanta Marita Anti Strømeng beasai bargat dáinna prošeavttain iežas bachelorbarggu oktavuođas. Son muitala jearahallamiid analysaid addán miellagiddevaš bohtosiid.

– Boraspireservodagat rivdet dađi mielde go johttá riddoguovlluin oarjin nuorttas siseatnanguovlluide, muitala Strømeng.

Dutkit muitalit ahte oarjin ledje eanaš ruksesriebanat ja albasat, gitta nuortan ledje ges gumpet ja njálat dábáleamos boraspiret. Finnmárkkus ja Murmánskkas leat unnán njálat, nuortalis doppe Sibirjás leat njálat ges dábáleamos boraspire. Sii áice ahte gumpenáli erohusat leat bohtosat das go Norga ja Ruošša leat iešguđet ládje hálddašan dáid.

 

Dehálaš dieđut

Ruksesriebanat leat dábáleappot lulábealde vuovderájá gos ekosystemain leat girjásat resurssat. Gumpe- ja riebannáli gaskka sáhtte oaidnit heajos oktavuođa, ja dát lei nannoseamos daid guovlluin gos lea buorre ealáhusdilli.

– Dát bohtosat heivejit hypotesii man mielde jáhkkit gumpe doalahit riebannáli vuollegat dásis go muđuid livččii leamaš dakkár guovlluin gos leat buorit biepmoresurssat, dadjá Ehrich.

Dutkit konkluderejit ahte dát leat dehálaš dieđut vai sáhttet einnostit makkár váikkuhusat boraspirehálddašeami rievdadusain sáhttet leat boraspireservodahkii.

-Almmuhus-