Islándalaš Stefan Hrafn Magnusson (62) reŋgui boazosámiid 1970-loguin ja maŋŋel ceggii ieš ealu Ruonáeatnamii. Dál lea fitnan iežas bártniin Guovdageainnus gos son ieš oahpai boazobargguid.
Vuosttaš geardde go Stefan jurddašišgođii boazodoalu birra, lei 1974:s. Jagi maŋŋel, 1975:s vulggii son mátkái Islánddas Guovdageidnui. Doppe gávnnai ge bearraša geaid jagi beasai reŋgot.
Ii lean jáhkkán ahte boazodoallu šaddá su eallin
Stefana bearaš barggai eanandoaluin ja guolástemiin.
Sis ledje maiddái sávzzat. Go son lei nuorra, de mearridišgođii ge ahte áiggui elliiguin bargat.
Muhto ii loga iežas jáhkkán ahte boazodoallu galggai šaddat su eallimin.
– Go mun šadden rávesolmmožiin, de mun studeregohteneanandoalloskuvllas.
Plána lei ahte galgen iežan spesialiseret eanandoallosuorgái, nu go meieriijai.
Muhto nu dieđus ii šaddan go beroštišgohten eará suorggis.
Oastán bohccuid Finnmárkkus
Son muitala ahte nuorran son beroštii olgobargguin.
Son vulggii Ruonáeatnamii mátkkoštit, gos deaivvadii muhtin dievdduin gii lei álgán boazodoalus bargat.
Dievdu lei oastán bohccuid muhtin orohagas Finnmárkkus.
– Sus lei girji boazodoalu birra, oalle assás girji. Dan mun lohken visot moatti beaivvis, ja mu mielas orui dat nu miellagiddevaš. Dalle mearridin ahte háliidan Norgii vuolgit oahppat boazodoalu birra.
Álggii boazodoalloskuvlii
Go Stefan lei jagi reŋgon Guovdageainnus, bijadii son skuvlla vázzit Ruŧŧii, namalassii boazodoalloskuvlla.
– Doppe maiddai reŋgojin ovtta bearraša ovtta jagi. Go gergen Ruoŧas, máhccen fas ruovttoluotta Guovdageidnui gos ledjen mielde giđđajohtimis.
Ostii 250 bohcco
Stefan mátkkoštii moadde jagi ovdal go mearridii ahte háliida oastit bohccuid ja álgit bohccuiguin bargat Ruonáeatnamis.
Son osttii ge 250 bohcco iežás olbmas Ruonáeatnámis, geainna álggiiga ovttasbargat Lulli-Ruonáeatnamis.
Ozaiga viiddiduvvot guohtuneatnama
1984-1990:s ozai son ovttas iežas siidaguimmiin boazoguohtunorohaga Lulli-Ruonáeatnamis viiddiduvvot.
Soai oaččuiga dohkkehuvvot dan, ja nu soai beasaiga cegget vel eambbo ealu.
– Moai beasaime oktiibut atnit 3500 bohcco dan áigge.
Unnidit šaddán ealu
Son maid ii hálit muitalit iežas ollislaš boazologu.
Muhto son muitala ahte leaba šaddán unnidit, go guohtun ii leat šat nu buorre go ovdál lávii.
Dál lea iežas njuovahat
Go Stefan bođii Lulli-Ruotnáeatnamii, de šattai álgit álggus.
Doppe ii lean gárdi, njuovahat ja nu ain.
Doppe ii lean biilaluodda, nu ahte visot geaseheamit fertejedje fatnasiin dáhpáhuvvat.
Dál leage sis iežas njuovahat Ruonáeatnamis, gos vuvdet biergguid viidásit máilbmái.
Mánát váldiba badjelasas doalu
Stefanis leat guokte máná, ja son muitala ahte sudnos lea stuora beroštupmi boazodollui.
Soai áiguba ge váldit doalu badjelasaska go dovdaba gearggusin dasa.
Eallu priváhta eatnamis
Lulli-Ruonáeatnamis sii čohkkejit ealu čakčat, ja bidjet gárdái.
Dalle sii merkot misiid, sihke árbevirolaččat ja plastihkain merkejit (klipsejit).
– Dál mii leat vel jurddašan bidjat klavaid bohccuide, vai olbmot oidnet ahte leat priváhta eallit priváhta eatnamis. Mii bártidit veaháš dainna ahte olbmot njuvvet suoli mis bohccuid.
Ođđamállet drona huksen
Ruonáeatnamis geavahit maid drona, nu go oallugat leat álgán dáppe Skandinávias.
– Mis lea dakkár drona man šaddá láddet, muhto das lea nu unnán girdináigi. Dál leat mii ráhkadan fitnodaga ovttas muhtin islándalaččain, mainna mii leat ráhkadan drona mii girdá bensiinnain. Son áigu dronain boahtit Guovdageidnui, čájehit boazosápmelaččaide.
Guovdageainnus reŋgui
Stefan lei Guovdageainnus Isak Salomon Adamsen Triumf ja Inga Susanne Hætta Triumfa bearraša luhtte reŋgome nuorran, Ábborášša orohagas. Doppe son orui jagi.
Stuora beroštupmi oahppat boazodoalu birra
Inga Susanne Hætta Triumf lohká iežas muitit bures go sis lei reaŋga.
Son muitala ahte Stefanis lei stuora beroštupmi oahppat boazodoalu birra, ja movt galggai bargat bohccuiguin.
– Hirbmat čeahpes bárdni
Hætta Triumf muitala ahte son oahpai jođánit dan barggu.
– Muittán bures dalle go mii čohkkiimet ealu Ulisullos, mun gehččen go son gáissás buktá čorraga vulos ja son lei nu čeahppi. Son ii vuojehan, muhto ain bidjá nu ahte vulget ja go čora bisána, de dat manná dohko ja baldá vulos. Lei hirbmat čeahpes bárdni.
Oaidnit ja oahppat boazobargguid
Son lohká hui somán go Stefanis lei nu stuora beroštupmi, ja go háliidii boahtit sudno lusa oahppat.
– Munnuide lei hui somá go beasai deike boahtit oaidnit movt dáppe barget bohccuiguin, ja oaidnit visot boazobargguid, ja dál leage ieš boazobargi, loahpaha son.
Geahča eambbo govaid: