-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATBoazodoallokonferánssas: – Boazodolliid gealbu seamma dásis go nevrokirurggain

Boazodoallokonferánssas: – Boazodolliid gealbu seamma dásis go nevrokirurggain

-

-

Badjenisu Nancy Porsanger logaldalai boazodolliid viiddis gealbbu birra, muhto iežas gal vajálduhtii.

– Na jurddaš, mun lean čállimin dien birra logaldallama, ja de ieš duolmmun iežan ja álggán čállit mus lea fágareivve joatkkaskuvlla dásis ja moadde oahppočuoggá. Hallo!? Doavki, čaibmá Porsanger.

Nancy Porsanger, guhte lea Sirpmás eret ja gullá Čorgaš orohahkii, lei okta dain geat logaldalle Boazodoalu Ovttasdoaibmankonferánssas, mii odne loahpahuvvo Troandimis.

 

– Badjenisu stuorámus tittel

Iežas sáhkavuorus logaldalai son dan viiddis gelbbolašvuođa birra mii boazodolliin lea, muhto man ieža dávjá maid badjelgehččet.

Go Porsanger galggai deavdit dieđuid iežas birra, dán konferánssa oktavuođas, de čálii son diehttelasat iežas formálalaš oahpu birra, ja maŋŋil easka dáikkihii ahte lei galgat čállit son lea badjenisu.

– Badjenisu han livččii dat stuorámus tittel man sáhtášin oba bidjat ge, iige leat sihkar mun lean boahtán vel dan muddui ansiennitehtas, muhto dat lea goittot dat mihttu. Nu mo lohken, diet lea proseassa mis ja mii fertet maid duostat geavahit dan tittela dego das lea árvu. Mii hui dávjá lohkat ahte mun lean «dušše», mun lean dušše boazobargi, muhto mii han diehtit ahte dat sátni sisttisdoallá issoras olu máhtu ja dieđu ja ahte doppe leat dat árvvut, lohká Porsanger.

 

Gelbbolašvuohta iešguđet surggiin

Porsanger bijai ge ovdan ovdamearkkaid boazodolliid gelbbolašvuođas sáhkavuorustis:

– Boazodoallit dihtet makkár guohtun lea mehterbeale muohttaga vuolde. Iežaset máhtu vuođul jahkodagaid, bohccuid, luonddu ja dálkki birra máhttet sii ruovttus jo einnostit gos eallu lea. Boazodoallit deivet dálkki siste ja seavdnjadasas. Moatti sekunddas dovdet bohccuid mearkkaid ja máhttet dan bagadit guolgga, sturrodaga, agi ja čorvviid mielde nu ahte nubbi boazodoalli diehtá juste guđe bohccos lea sáhka. Dat máhttet seavdnjadasas njuovvat, ii fal ergonomalaččat heivehuvvon njuovvanreŋkko alde, muhto vaikke skálvvi alde. Dat leat iešoahppan mekanihkkárat. Dat máhttet organiseret olbmuid stuorra bargguide nu mo johtimiidda ja čohkkemiidda, logai Porsanger sáhkavuorustis.

 

Unnán formálalaš oahppu

Seammás čájehit statistihkat ahte eanaš boazodoallit gullet sin searvái geain lea unnimus máhttu, čilgii Porsanger sárdnestuolus.

– Dain lea unnit formálalaš gealbu go 19-jahkásaččas, geas lea fágareivve muhtin fidnofágas, vaikke boazodolliin lea gealbu man čuoččuhivččen leat seamma dásis go seniorráđđeaddiin, geain lea guhkes hárjáneapmi. Jus buohtastahttá mat dábálaš doaktáriid ja sin geat leat čiekŋudan nevrokirurgiijii, de lea boazodoalli maid čiekŋudan iežas fágii seamma ládje, logai son.

 

– Dehálaš rábmot iežamet

Porsanger čilge Ávvirii ahte su mielas lea dehálaš ovdanbuktit dáid beliid.

– Lea hirbmat dehálaš ahte mii ieža maid muitalit dan birra, ahte mii čájehit dan rámi ja ahte mii diehtit ahte máhttit. Nubbi lea dat ahte dan máhtu duohken leat maid buot dat árvvut mis, jus mii galgat bihtit doarrumis olgomáilmmi vuostá iešguđetlágan áššiin, de mis ferte leat nana iešdovdu alddámet ja dan diehtit ahte min árvvut leat dehálaččat vaikke máilbmi ii soaitte oaidnit dan dehálažžan.

– Mu mielas lei hui somá beassat hállat diekkáriid dákkár konferánssas, go hui dávjá mii beare máidnut buot hástalusaid ja váttisvuođaid ja duolbmut iežamet vuolle vuollelii. Dát lokte fuomášumi min iežamet máhtu birra ja man divrasat min árvvut leat, lohká Porsanger.

 

-Almmuhus-