-Almmuhus-
OĐĐASAT– Bivdoáiggit eai rievdda

– Bivdoáiggit eai rievdda

-

-

Dan mearridii Deanučázádaga Guolástanhálddahus, go jienastii bivdoáiggiid ja oaggunkoarttaid njuolggadusaid ektui. Bivdoáigodat álgá miessemánu 20.beaivvi, nugo dábálaččat ja bistá borgemánu 15.beaivvi rádjai. Muhto oaggunkoarttat gal divrot dál.

Deanučázádaga Guolástanhálddahus (DG) direktevrra evttohus lei ahte bivdináigi fierbmebivdiide ja stággobivdiide álggášii geassemánu 1.beaivvi ja bisttašii borgemánu 15.beaivvi rádjai, dán biehttalii čoahkkin.

 – Bivdoáiggiin eai boahtán rievdadusat Deanučázádagas ja 2014 njuolggadusat leat ain fámus, dadjá DG jođiheaddji Helge Samuelsen. 

 

Čoahkkin jienastii goittot ovttajienalaččat ahte turisttat eai beasa bivdigoahttit vuolit Deanus ovdal go geassemánu 1.beaivve ja beasset oaggut gitta borgemánu 10.beaivái.

Dasa lassin divrot oaggunkoarttat ja fierbmebivdu gáržžiduvvo Iešjogas ja Kárášjogas.

 

Čoahkkin biehttalii

Čoahkkin biehttalii evttohusa ja jienastii gávcciin ovtta jiena vuostá. Dat mearkkaša ahte dálá njuolggadusat doalahuvvojit.

Helge Samuelsen lea muhtun muddui duhtavaš mearrádussii, iige leat fuolastuvvan dan ektui.

 – Go mii eat beasa rievdadit olles čázádagas, de lean ovttaoaivilis ahte doalahit dálá njuolggadusaid, čilge son.

 

Sivvan dasa go eai sáhte rievdadit olles čázádagas, dadjá Samuelsen leat go eai beasa rievdadit rádjajoga njuolggadusaid ovdal rádjašiehtadus lea sajis, dahje celko eret.

 

Mielas

Áidna lahttu gii lei mielas direktevrra evttohussii, lei Kárášjoga gieldda ovddasteaddji Nils Nilsen Gaup, guhte oaivvilda ahte čoahkkin ii leat bargan dárbbašlaš barggu.

– Njuolga daddjon, de eat duosta gáržžidit bivddu. Mu mielas lea hui ilgat, go diktet ain bivdit seamma láhkai go ovdal ja fal hállet ahte luossa lea unnán, juoga maid dutkit maiddái dadjet. Deanus dat gal dadjet valljis luosa, go siihan váldetge buot dan guoli mii galggašii boahttet gođđinsadjái, iige joavdda dohko, dadjá Nils Gaup maŋŋel meannudeami.

Gaup ii loga daddjon ahte rievdadusat bohtet boahtte jagi ja direktevrra Hans-Erik Varsi logai sáhttit mannat golbma jagi.

 


SIERRA OAIVILAT: Kárášjoga gieldda ovddasteaddjit Elin Sandvik ja Nils Nilsen Gaup.
Govva: Anne Rasmus

Behtton

Nils Nilsen Gaup dovddasta iežas behtton mearrádussii ja iige loga ávkin dušše gáržžidit oalgejogain.

 – Lea maiddái hui váigat, go bivdin álgá nu árrat, ahte vuorru ii beasa golgat johkaráiggi fas vulos. Vuorru lea dehálaš guolli, go boahtá fas guovtti jagi geahčen ruovttoluotta. dat ii gierdda guoskatge fierbmái go lea nu rašes guolli, čilge Gaup.

Kárášjoga gieldda nubbi ovddasteaddji Elin Sandvik biehttalii evttohusa, go jođiheaddji muitalii boahtte jagi lihkká boahttet rievdadusaid.

 – Mun jurddašin ahte oažžut leat dál nugo leamaš. Mii hálešteimmet ollu olggobealde ja jođiheaddji muitalii rievdadusaid boahttet jagi ja mun jáhkkán sutnje, dadjá Sandvik.

 

Illudedje

Deatnulaččaide lei mearrádus miela mielde ja sihke Deanu gieldda ovddasteaddji Mildrid Sofie Mudenia ja guolásteaddji Mari Trosten leigga hui duhtavaččat.

 – Lean duhtavaš danin go mii geahččaleimmet dan seamma golmma jagi áigi ja dalle lei mis hui ollu stuibmi, čilge son.

Trosten oaivvilda sin sáhttit vuordit jagi, dan sivas go leat ain šiehttadallamin Suomain.

 – Mii sáhttit vuordit, ovdal go fas álgit rievdadit njuolggadusaid, oaivvilda son.

 


DUHTAVAČČAT: Deatnulašguovttos Mildrid Sofie Mudenia, gii lea gieldda ovddasteaddji ja guolásteaddji Mari Trosten.
Govva: Anne Rasmus

Diktet vuos orrut

Deanu gieldda ovddasteaddji Mildrid Sofie Mudenia lea maiddái duhtavaš mearrádusain, iešguđet sivaid geažil.

 – Dat lea beare jahkái. Go suopmelaččat eai vuollán minguin veahá ovttasbargat, de fertet mii vuordit, dadjá son maid.

Son muitala sin máŋga jagi jo viggan oččodit buori gulahallama Suomain.

 – Muhto siihan beare reške mis ja dál oaivvildan mun, go sii eai bargga maidige, ahte mii berret cealkit eret šiehtadusa ja dalle beassat mii geahččat boahtte jagi mii galgá rievdaduvvot, čilge son.

-Almmuhus-