Fas muitala Arctic Minerals «erenoamáš gávdnosiid» birra Biedjovákkis, ja áigu álggahit ruvkke fas. Lea dál mannan 12 jagi dan rájes go dát fitnodat, dalle namain Arctic Gold, osttii vuoigatvuođaid ovddeš Bidjovagge Gruber maŋŋá. Dán áiggis leat oainnut Guovdageainnus rievdan, álggos lei eahpádus, maŋŋil šattai vuostálastin.
Vaikko fitnodat lea máŋgii geahččalan oastit olbmuid suohkanis, de lea suohkanstivrra eanetlohku guktii hilgon ruvkke. Dan maŋŋá lea suohkan bidjan Biedjovákki-guovllu ruovttoluotta industriijaguovllus luondduguovlun. Maŋimus suohkanválggas lei dušše okta listu mii háliidii rahpat guovllu ruvkedoibmii.
Dattetge eai vuollán ruoŧŧelaš spekulánttat. Ođđa jođihemiin sii álget fas ja beroškeahttá álbmoga oainnus de celket: «– Mii háliidit dieđusge buori dialoga, sihke Guovdageainnu suohkaniin, boazoealáhusain ja buot eará beroštumiiguin geat leat dáppe birrasis». Man bealjeheapme lea vejolaš šaddat? Ii gávdno oktage geaiguin gulahallat. Ruvke šaddá dušše jus stáhta mearrida hilgut suohkana oainnu ja čađahit ruvkke bákkuin.
Man bealjeheapme lea vejolaš šaddat? Ii gávdno oktage geaiguin gulahallat
Arctic Minerals lea juo geavahan máŋga miljovnna dása, ja oasuseaiggádat vurdet oažžut ruđaideaset ruovttoluotta. Ii sáhte vuordit eará, sii eai beroš earás go iežaset báŋkokonttus. Vearrámus lea ahte mineráladirektoráhtta, mii lea almmolaš orgána Ealáhusdepartemeantta vuolde, ii ge váldde vuhtii álbmoga oainnu, muhto addá fas Arctic Minerals fitnodahkii ođđa ohcankonsešuvnnaid guovllus man suohkan lea cealkán ahte galgá beassat ráfis.
Mii lea nu dehálaš servodahkii ahte ferte bilidit luonddu ja hoigat boazodoalu eret dološ guovlluin? Golli. Maid mii galgat dainna? Máilmmi gollebuvttadeamis ii mana das go logenare proseantta ávkkálaš doaimmaide. Muđui manná čiŋaide ja gollebárrat báŋkobovssain, dušše spekulašuvdnii. Mađe eambbo moivi máilmmis, dađe eambbo goargŋu gollehaddi. Nu guhká go golli jerrojuvvo, de lea dárbu, cealká Norsk Bergindustri, mii váimmolaččat doarju gollespekulánttaid. Eará doaibmi ja plánejuvvon ruvkkiid Finnmárkkus, mas goivet veaikki, ruovddi, kvartsihta, nefelinsyenihta ja rávttu, sáhttá bealuštit dainna ahte minerálat leat ávkkálaččat ja soaitá maid nannet «ruoná molsuma». Gollebuvttadeamis fas ii leat doaibma vuoitun eará go spekulánttaide, geat eai beroš mo váikkuhusat leat lundui ja eará ealáhusaide.
Sii lohpidit čuđiid bargosajiid. Dát lea álo seakti mii galgá oažžut geafes suohkaniid ja fágaservviid dohkkehit ruvkke. Dán áššis lea sáhka logenare jagi barggus. Dat ii leat guhkit áiggi go dan rájes go suohkanstivra vuosttaš háve hilggui ruvkke. Jus dalle livčče dohkkehan ruvkke, de dat bargosajit livčče juo heaittihuvvon dahje heaittihuvvome dál. Áidna mii midjiide livččii vel báhcán das lea eanet biliduvvon luondu ja guohtoneatnamat.
Sii lohpidit čuđiid bargosajiid. Dát lea álo seakti mii galgá oažžut geafes suohkaniid ja fágaservviid dohkkehit ruvkke.
Arctic Minerals mielde lea hui earenomáš ahte muhtin guovlluin lea gávdnon gitta 10 g golli juohke tonna geađggis. Nuppiin sániiguin lea 10 miljonoassi golli ja 999990 miljonaossi bázahus. Jus sii oktiibuot gávdnet 10 tonna golli, das lea dál haddi sullii 5 miljárda ruvnnu. Sáhttá šaddat moadde miljárdda ruoŧŧelaš spekulánttaide, midjiide šaddá dušše 5 miljovnna tonna bázahus agibeaivái.
12 jagi lea Arctic Minerals uhkidan min. Ii leat sivva dasa ahte mii galgat ain eallit dáid uhkádusaid vuolde. Mii gáibidit ahte Stáhta addá ealáhusdepartemeantta bokte čielga dieđu ahte Guovdageainnu suohkanstivrra mearrádusat galget dohkkehuvvot, ja ahte buot ohcanlobit guohtoneatnamiin galget heaittihuvvot.
