– Dál lea doarvái. Mii eat sáhte šat dohkkehit ahte juohke viđat sámi nisu gillá seksuála veahkaválddi. Lea surgat lohkat daid sámi nissoniid muitalusaid, geat leat medias muitalan dan birra, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Sámediggi lea máŋga jagi čuvgen veahkaválddálašvuođa áššiid sámi servodagas.
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo lohká ahte sámi skuvllat, organisašuvnnat, valáštallansearvvit, ásahusat ja eará almmolaš eiseválddit fertejit dahkagoahtit juoidá veahkaválddálašvuođain maid nissonat gillájit.
– Mun hástalan maiddái sámi dievdduid ja bártniid aktiivvalaččabut searvat digaštallamii dan birra movt mii sáhttit eastadit veahkaválddi nissoniid vuostá. Hupmet iežadet bártniiguin ja skihpáriiguin. Lehket mielde bidjame rájiid. Hástet sin váldit ovddasvástádusa das ahte sin moarsit, oappát ja eatnit leat oadjebasat sihke ruovttus ja servodagas, ávžžuha sámediggepresideanta Aili Keskitalo preassadieđáhusas.
– Eai váldde ovddasvástádusa
Sámediggi dáhttu eambbo dutkanvuđot dieđuid veahkaválddi birra nissoniid vuostá, vai oččošii ollislaš gova das mii dan dagaha ja makkár doaimmat livčče ávkkálaččat.
Fertejit ovdánahttojuvvot veahkaválddi eastadeami doaimmat, veahkkebirrasat fertejit lasihit gelbbolašvuođa, ja fertejit ovdánahttojuvvot veahkke- ja dikšunfálaldagat.
– Sámediggi lea ohcalan ráđđehusas doaibmaplána veahkaválddi vuostá lagas oktavuođain ja dáhtošii eambbo dutkama earret eará sivaid birra. Vaikko sámi servodagas lea stuora ovddasvástádus, de mii eat akto nagot čoavdit váttisvuođa, lohká Keskitalo.
Dán áššis lea Sámedikkis doarjja máŋgga ON-orgánas, mat leat bivdán Norgga ásahit doaibmabijuid veahkaválddi vuostá sámi servodagas.
– Dásseárvoáittardeaddji lea maiddái váldán ášši ovdan Ráđđehusain. Liikká ii váldde Ráđđehus ovddasvástádusa das. Min mielas lea dat áddemeahttun ja surgat, lohká Keskitalo.
Jávohisvuohta goddá
Sámediggi, Heahteguovddáščállingoddi ja Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji dollet ovttasráđiid seminára Sámedikkis skábmamánu 26. beaivvi.
Seminára namma lea «Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá ja veahkaváldi lagas oktavuođain sámi servodagas».
Heahteguovddáščállingoddi ja Ovttadássásašvuođa- ja vealahanáittardeaddji doallá viđát jagi maŋŋálaga kampánjja «Jávohisvuohta goddá» oassin barggus eastadit veahkaválddi lagas oktavuođain ja guoimmi sorbmemiid. Dán jagi čuvge kampánjja erenoamážit veahkaválddi nissoniid vuostá ja veahkaválddi lagas oktavuođain sámi servodagas.
Oččodit digaštallama
Norgga našuvnnalaš olmmošvuoigatvuohtaásahus (NIM) lea gávnnahan stuora olmmošvuoigatvuođalaš hástalusaid dan dáfus, mat ovdanbuktojuvvojit temáraporttas veahkaválddi birra sámi servodagain («temarapport om vold og overgrep i samiske samfunn»).
Guorahallamat čájehit ahte gitta 49 proseantta sámi nissoniin Norgga bealde leat vásihan veahkaválddi dahje illastemiid ja ahte váilevašvuođat systemas sáhttet dagahit ahte sii eai oaččo dan veahki maid dárbbašit.
– Ulbmil seminárain Sámedikkis lea oažžut áigái buori digaštallama hehttehusaid birra mat dagahit ahte sámi nissoniin eai leat seamma vuoigatvuođat go álbmogis muđui, ja movt nannet barggu mii sáhtášii leat veahkkin eastadit, hehttet ja dutkat veahkaválddi ja illastemiid maid sámi gillájeaddjitvásihit, lohká Keskitalo.
Dál lea doarvái
– Dál fertet mii ovttas váldit ovdan dán váttisvuođa ja hehttet veahkaválddi joatkašuvvamis. Mii eat šat dohkket ahte min nissonolbmot ja nieiddat vásihit veahkaválddi ja veagalváldima, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
