– Biillat darvánedje go muohtačorgejeaddji sevii daid mannat meaddil

Čuđejoga bokte lei maiddái muohtačorgenbiila šaddan orustit.

Øvregård lohká ahte son imašta manne muohtačorgenbiila sevii biillaid vuodjit meattá.

– Dat sevii min meaddel, ja dan dat ii lean agibeaivves ge galgat dahkat. Dat lei galgat min ovddabealde vuodjit. Lei galgat áddet ahte go Čuđejoga bokte lea geaidnu jovgon, de gal lea dobbelis maid jovgon. Gáđan go in lohkan muohtačorgejeaddjái dan dalle jo, muitala son.

Øvregård oaivvilda leat muohtačorgejeddjiid ovddasvástádussan čorget geainnuid.

– Olmmoš han jáhkká ahte muohtačorgejeaddji diehtá makkár geaidnu lea dobbelis, ja ahte lea buorre vuodjit go seavvá meattá mannat, lohká son.

Vuolimusas áššis, beasat geahččat video.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

– In leat goassege nie guhká ádjánan

Inger Anita Øvregård lei jođus Kárášjogas Áltái sotnabeaivvi, iige loga iežas goassege ádjánan nie guhká dien gaskka ovdal.

– Vulggiimet beal guđas Kárášjogas, eat ge joavdan Áltái ovdal diibmu 23.15, muitala son.

Sotnabeaivvi eahkeda lei hirbmat guoldu, man geažil šadde giddet máŋga geainnu, maiddái Šuoššjávrre ja Gievdneguoikka gaskka šadde giddet.

Ovdal go geaidnu giddejuvvoi, de ledje goittot ge biillat jo darvánan máŋgga sajis dien gaskkas.

– Álggos ledje moadde biilla darvánan Čuđejoga bokte, go doppe beasaimet eret de ledje vel moadde biilla darvánan gaskkal Gárggoluobbala ja Suonju, muitala Øvregård.

Vikkai goaivut

Čuđejogas ii loga Øvregård iežaset nu ádjánan, muhto go ledje veaháš vel vuodján ja joavdan Gárggoluobbala ja Suonju gaskii, de darvánedje fas biillat.

Dalle dát nisu goaivugođii ge oažžundihte biillaid luovus, muhto ii son lihkostuvvan.

– Na gal mun dieđus ledjen veahá menddo optimista, viggen goaivut, muhto dan botta go goivon de eará sajis ges jovgui. Ii lean šáŋgsa ge oažžut biilla luovus, muitala Inger Anita Øvregård.

Muohtačorgenbiilla ii loga leamaš gal ávkin dás:

– Dat han ii sáhttán min veahkehit, mii lei maŋábeallái báhcán, lohká son.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

Traktorat veahkehedje

Go de ledje dies ádjánan muhtin áigge, de bohte goitge olbmot traktoriiguin Suonjus, ja gaikkihedje biillaid luovus.

– Gal dat orui oalle kaos, muhto dat biillat mat oarjin bohte gal áddejedje bisánit dobbelii ja vuordit. Dat lei jierpmálaš dahkku, go muđuid lei šaddat oalle moivi jus dat vel ledje darvánit, oaivvilda son.

Dat biila man son vikkai goaivut luovus, lei suomabeale biila.

– Das ii lean goaivu ii ge báddi mainna leimmet sáhttit gaikkihit biilla luovus. Geasehanbáddi gal galggašii mielde, muhto gii bat dákkár dálkki ges lei vuordán. Beaivet han lei nu fiertu ja de fáhkka dálkkáskii, čaibmá son.

Øvregård muitala alddiineaset leamaš olu idéat das mo galge oažžut biillaid luovus, ovdal go traktorat bohte veahkkin.

– Ovttas lei skohter jorri alde, mii leimmet árvvoštallamin dan galgat ja geahččalit skohteriin gaikkehit biillaid luovos, čaibmá Øvregård.

– Ii seavván meaddil, áiggui jorgalit

Nils Kristian Balto mášenfitnodaga vuoddjit dat čorgejit muohttaga Šuoššjávrri ja Gievdneguoikka gaskkas.

Beaivválaš jođiheaddji Anna Ragnhild Balto lohká ahte ii sin vuoddji seavván biillaid meaddil.

– Dat sevii go áiggui jorgalit. Vuoddji lea muitalan ahte ii leat gean ge sihtan vuoddjit meaddel, muhto dárbbašii saji jorgalit. Boahtte háve jus dákkár dillái boahtá, de ferte dieđus fitnat muitaleamen eará billaide dan, ii ge dušše seavvit, čilge Balto.

Balto lohká iežas rávven vuddjiide ahte jus šaddá menddo guoldu de lea buoremus bisánastit.

– Muohtačorgenbiillain han lea ovddabealde «ploga», man badjel hirbmasit bossu muohttaga. Jus lea guoldu de ii oainne áktánasat maidege, ja danne lean rávven bisánastit vai eai dagat sorpmi. Doppe sáhttet iđistit biillat mat eai oainne muohtačorgenbiilla, muitala son.

Ii suovvan gaikkihit biillaid luovos

Beaivválaš jođiheaddji muitala maid muohtačorgejeaddji riŋgen jearrat galgá go gaikkihit biillaid luovus mat leat darvánan.

– Mun de gilden su ja lohken ahte jus mat mihkkege geavvá daidda biillaide, de dat šaddá min ovddasvástádus, danne in suovvan veahkehit. Muhto son riŋgii gal priváhtaolbmuide Suonjus, ja bivddii sin veahkkin boahtit gaikkihit biillaid, muitala Anna Ragnhild Balto.

Balto, guhte jođiha maiddái Šuoššjávrri duottarstobu, šattai giddet geainnu Šuoššjávrri bokte ikte, iige dat ge lean nu álki:

– Lei nu dálki dáppe, ahte go vudjen duottarstobus šaldi rádjai, de šadden moddii bisánastit časkilit gokko geaidnu manná, čilge son.