-Almmuhus-
GUOIMMUHEAPMI– Biđđosa guossuhan nu guhká go mun lean dáppe leamaš

– Biđđosa guossuhan nu guhká go mun lean dáppe leamaš

-

-

BIVNNUHIS MÁLIS: Lea okta diŋga mii lea sihkar Sámi álbmotbeaivvi, dalle beassá eanaš báikkiin biđđosa borrat. Govven: Anne Gro Gaup

Sámi álbmotbeaivi lea maid šaddan sámi biebmobeaivin. Sámi Boazodoallo- ja joatkkaskuvllas Guovdageainnus lea biđus, Gáivuonas fas guohpparmálli.

Sámi álbmotbeaivi lea ovttaládje šaddan dakkár beaivin goas sámi árbevirolaš biepmu ráhkadit, ja lea šaddan hui bivnnuhin.

Sáhttá maid nu lohkat ahte iešguđetge sajis leat iežaslágan sámi biebmovierut.

Biđus ja nisoláibi

Biđus sámi álbmotbeaivvi: Sámi Boazodoallo- ja joatkkaskuvlla gievkkanhoavda Guovdageainnus, Stig Rune Valio, muitala sis lea biđus dál, nu go ovdal maid, Sámi álbmotbeaivvi. Govven: Nils Johan Vars 

Guovdageainnus lea várra biđus dat biebmu mii lea buot bivnnuheames ja maid hui ollugat borret juste Sámi álbmotbeaivvi.

Dan ovtta ládje duođašta koahkka.

Sámi Boazodoallo- ja joatkkaskuvlla koahkka Stig Rune Valio, Guovdageainnus, lohká ahte biđus lea nuvttá ohppiide.

– Mis lea biđus Sámi álbmotbeaivvi. Nu lea leamaš nu guhká go mun lean dáppe bargan. Dan mii guossohit nuvttá ohppiide dan beaivvi. Dasa vel nisoláibu, rosiinnaid ja rosiinnaid haga, muitala son.

– Mis lea maid nu ahte jus Sámi álbmotbeaivi šaddá vahkkolohppii, de mii guossohit biđđosa ohppiide bearjadaga ovdal, muitala son.

– Manin biđđosa vuoššabehtet?

– Biđđosa lea álki guossohit go leat eanebuš olbmot, ja dat lea árbevirolaš borramuš mii guossohuvvo ávvubeivviid dáppe Guovdageainnus. Mis galget vel dán jagi 35 fránskka guossi, ja sii besset maid biđđosa máistit, lohká son.

Dorjot servviid

Sámedikkis Kárášjogas ii leat borramušfeasta.

Sis lea dáhpi ahte sii borret gáhku ja de mannet muhtun lágideapmái Kárášjogas ja doppe boradit.

– Mii oažžut guhkebuš boradanbottu, ja de mis lea dáhpin ahte bargit mannet báikkálaš doaluide dáppe Kárášjogas, gosa nu, ja doppe boradit. Láve dávjá ahte lea biđus man beassá oastit doppe. Mis gal ii leat muđui mihkkege dáppe eará, Sámedikki váldobáikkis go dat, muitala Sámedikki gievkkanbargi, Vigdis Guttorm.

 Báikkálaš borramuš

Gáivuona dearvvašvuođaguovddážis leat plánat erenoamáš borramuša boarrásiidda guossohit Sámi álbmotbeaivvi.

Gáivuona suohkana dearvvašvuođaguovddáža gievkkanhoavda, Ella Mikkelsen, muitala ahte sii lávejit ráhkadit Sámi álbmotbeaivvi juoidá erenoamáža iežaset ássiide. 

– Mii lávet biđđosa vuoššat Sámi álbmotbeaivvi. Eat leat dán jahkái vel mearridan maid mii ráhkadit, lohká son.

Mikkelsenas leat maid mearrasámi ja báikkálaš borramušat máid árvvoštallá maid sáhttit ráhkadit.

– Sáhttá gal maid vaikke mii báikkálaš hersko, guohpparmálli, dahje vaikke juo dorski, meađđemat ja guollevuoivvas, muitala son.

– Sáhtát go čilget mii guohpparmálli lea?

– Dat lea Gáivuona báikkálaš biebmu, guollemeađđemat mat lea bollan ráhkaduvvon, masa goike sávzza- dahje lábbábierggu vel vuššet fárus. Issoras njálggat. Mii eat leat vuos mearridan mii šaddá, muitala Mikkelsen.

Láibi mas lea bohccobiergu

Oslo ráđđeviesus galgá leat guovdu beaivvi borramuš man guossohit bovdejuvvon olbmuide.

Doppe dieđihit ahte go lea guovdu beaivvi dat borramuš, de lea nisoláibi man guossohit.

Vejolaš lea válljet nisoláibbi mas bohccobiergu lea alde.

-Almmuhus-