-Almmuhus-
OĐĐASATBeassáškoordináhtor ii vuos sajis

Beassáškoordináhtor ii vuos sajis

-

-

Diibmá maŋŋá Guovdageainnu beassášdoaluid lei ovddeš sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta bidjan johtui bargojoavkku dainna ulbmiliin ahte buoridit beassášdoaluid lágideami. Dálá sátnejođiheaddjái dát ášši lea amas.  Bargojoavku ges čoahkkinasttii maŋimuš háve golggotmánu 17. beaivvi 2015. 

– Mis ledje moadde čoahkkima, muhto maŋŋel golggotmánu 17. beaivvi lei veadjemeahttun oažžut joavkku čoahkkanit, muitala  bargojoavkku jođiheaddji Risten Elle Siri.
 

Diibmá maŋŋel beassášdoaluid Guovdageainnu ovddeš sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta lei bovden «searaid árvvoštallat doaluid».  Boađusin šattai bargojoavku masa Risten Elle Siri gii ovddastii Sámi Musihkkafestivála jođiheaddjin.

BARGOJOAVKKUS LEAT MIELDE:

Sunniva Juhls (Juhs Silver Gallery)
Aslak Sokki (Duottar Hearggit searvi) Knut Vidar Alseth (Thon hotealla)
Nils Runar Hætta (Guovdageainnu suohkan). Hætta lea bargojoavkku čálli. 


Risten Elle Siri. Govvejuvvon eará oktavuođas. Govven: Risten Biret Elle Eira

 

 

Ii manná nu bures  
Risten Elle Siri dieđuid mielde joavkkus álggu rájes ledje stuorra áigumušat dahkat beassášdoaluid stuoribun ja oažžut dáid lágidemiid eambbo oidnosii.
Mii leat digaštallan dán ahte doallat stuorra beassášdoaluid main leat duodjemárkanat, heargevuodjimat turisttaide ja musihkka. Dát visot galge leat ovtta sajis gasku márkana. Muhto dies čuožžuledje váttisvuođat, čilge Siri.
Su sániid mielde duodjemárkanat goit šaddet nu mo lei plánejuvvon guovdu márkana. Eará aktivitehtaid birra ii sáhttán dadjat, go lohká váttisin plánet maidege go bargojoavku ii leat čoahkkanan golggotmánu rájes.  

 

Amas ášši – dárbu oahpásmuvvat
Dat ahte ovddeš sátnejođiheaddji lei bidjan diibmá johtui bargojoavkku mii galggašii buoridit beassášdoaluid lea ođas Guovdageainnu dálá sátnejođiheaddjái Johan Vasarai go Ávvir váldá suinna oktavuođa.  


Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara. Vuorkágovva: Nils Johan Vars.

– Rievtti mielde gulan beare dál, vástida oanehaččat.
Iežas lohká vuos galgat oahpásmuvvat buorebut áššiin ovdal go sáhttá nu ollu dadjat dán birra maidege. Son lohká imašin go bargojoavku ii leat doaibman golggotmánu rájes.
– Ná dat gal lea ártet go lea nu.

 

– Riddu Riđđu lea buorre ovdamearka dasa
Diibmá Guovdageainnu
ovddeš sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta dajai cuoŋománu 10. beaivvi go áiggui bovdet «searaid árvvoštallat doaluid» ahte suohkan dieđusge ii leat makkárge lágideaddji, muhto sáhttá mielde váikkuheames olbmuid ja servviid. Vasara lea ovttaoaivilis dáinna jurdagiin, muhto lasiha:
Dárbu lea hukset paraplyorganisašuvnna, organisašuvnna mii doaimmašii birra jagi ja barggašii buot beassášdoaluguiin mat leat Guovdageainnus. Riddu Riđđu geassefestivála lea dasa buorre ovdamearka. Dat lea geassefestivála, muhto doppe barget birra jagi.

 

Vuoitit ii ge vuoittáhallat

Beassášáiggi  Guovdageainnus lágidit iešguđetge doaluid, dáhpáhusaid, konsearttaid ja nu ain. Juohke lágideaddjis lea dávjá iežas sierra prográmma, mii fas dagaha váttisin čuovvut lágidemiid go potensiála dáhpáhusa guossi de galgá válljet gosa vuolgit. Guovdageainnu sátnejođiheaddji lohkat berret ovttasbarggu lágideddjiid gaskka.
– Buot lágideaddjit galggaše ovttasbargat. Ii berreše leat gilvu. Gilvvus vuoittáhallet buohkat, ja dieđus gussiide šaddá ollu vuohkkaseabbon.

 

– Na gal mii orrut buohkat Guovdageainnus
Ávvir jearrá sátnejođiheaddjis válddášii go suohkan badjelasas gohččut čoahkkimiidda joavkolahtuid, de vástida ná:
– Mii galgat geahččat ortnega ja makkár olggosgolut das leat.

 

Dovddastit ii leat vuogas  
Beassášáiggi leat ollu doalut. Juohke doalus lea sierra prográmma. 2013 jagi rájes lei guovdageaidnulaš Berit Marghrete Oskal čohkken astoáiggis buot lágidemiid dieđuid ja almmuhan dáid álkes árkan iežas blogga bokte gos fas sáhttet viežžat dán ja čálihit. Oskal lea dán barggu ovddas ožžon rámi buohkain, sihke sátnejođiheaddjis ja bargojoavkku jođiheaddjis. Goappašagat leaba ovttaoaivilis ge ahte ii leat beare vuogas go priváhta olmmoš almmuha oktasaš prográmma.


Dát lea prográmma diibmá Beassášdoaluin maid Berit Marghrete Oskal lei dahkan.

Dieđus dát ii leat vuogas go priváhta olmmoš šaddá dan dahkat. Mis lea leamaš áigumuš oažžut mielde plánejuvvon beassášdoaluid buohkaide, ahte dat ii galgga leat dušše dán joavkku bargun hábmet movt šaddet doalut. Mun lean jo dadjan ahte maŋŋá golggotmánu lei váttis oažžut čoahkkinastit olbmuid. Danin in gal dieđe movt šaddá prográmma almmuheamis. Dieđus áigguimet almmuhit prográmma. Buorre jus boahtte jahkái oažžut visot sadjái,  lohká bargojoavkku jođiheaddji Risten Elle Siri.  
 

Sátnejođiheaddji lohká galgat geahččat doarjjaortnega.
Dieđus dat bargu gulašii festiválii dahje suohkanii. Suohkan dieđus ii sáhte ieš dan almmuhit, ahte gii nu suohkanbargis barggašii dán barggu. Suohkan sáhttá gal geahččat doarjjaortnega dakkár bargui.  Dat maid Berit Marghrete lea dahkan, lea máilmmi buorre bargu. Dávjá dat bábir lei áidna bábir mas ledje dieđut buot lágidemiid birra beassášáiggi.
   

 

Gearggus ieš almmuhit
Guovdageaidnulaš Berit Marghrete Oskal lohká iežas gearggusin ieš almmuhit prográmma fas.


Berit Marghrete Oskal. Preassagovva. Govven: Johan Mathis Gaup 

Mun in dieđe vuos maid dán jagi dagan. Ferten oaidnit maid festivála ieš dahká. Lean juohke jagi gullan ahte nuppe jahkái galgá ásahuvvot joavku mii dien fuolaha. Nu ahte mun vuorddán ja oainnán movt šaddá. Jus ii oro ihtime mihkkege, de soaittán ráhkadit juobe alccen ge.

 

-Almmuhus-