Stáda geaidnodoaimmahat iskkai oaivesuoje- ja boagángeavaheami badjel 200 000 vuojánis diibmá. Boađusin ledje 1845 sáhku ja 32 váidima.
Kjetil Wigdel, gii lea Stáda geaidnodoaimmahaga olgobearráigeahčču ossodatdirektevra, lohká ahte lea buorre go eatnasat geavahit suddjema go čohkkajit vuojánis, muhto ahte leat goitge beare oallugat geat eai dan daga.
– Biilaboagán lea sihke álkimus ja doaibmileamos veahkkereaidu mii unnida jápminloguid ja vahágiid johtolagas, lohká Wigdel.
Stáda geaidnodoaimmahaga lihkohisvuođaanalysa čajeha ahte sullii 40 proseantta sis geat leat duššan biilalihkohisvuođas eai leat geavahan boahkána.
32 váidima go mánát eai leat suddjejuvvon biillain
– Eatnasat suddjejit lihkus iežaset mánáid biillas, muhto go nu oallugat go 32 máná čohkkájedje biillas suddjema haga diibmá leat hirpmahuhtti logut. Vaikko ii leat alla leahttu, de sáhttet mánát duođalaččat roasmmohuvvat jus eai leat albmaládje suddjejuvvon. Mun ávžžuhan buohkaid bures suddjet mánáid biillas, lohká Stáda geaidnodoaimmahaga johtolatsihkarvuođa ossodatjođiheaddji Guro Ranes.
Lea hárve go Stáda geaidnodoaimmahat oaidná boasttugeavaheami oaivesujiiin go vudjet mopedain ja mohtorsihkkelin. Eatnasat geat sáhkkohallet leat vuoddjit ja mielčuovvut geat eai ane boahkána.
Jus gávnnahallá biilaboahkána haga, dahje oaivesuoji haga, de sáhttá 1500 ruvnno ovddas sáhkkohallat.
– Vaikko eatnasat geavahit boahkána, de lea goitge hirpmahuhtti go nu oallugat eai geavat dan, go mii diehtit ahte doaibmá bures jus gártá lihkohisvuhtii, lohká Wigdel.
