-Almmuhus-
OĐĐASAT– Bealli álbmogis čadnon oahpahussii

– Bealli álbmogis čadnon oahpahussii

-

-

Árktalaš eamiálbmogiid oahpahuskonferánssas logai Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara ahte birrasii 1500 olbmo suohkanis leat čadnon oahpahussuorgái.

Ikte eahket ledje Árktalaš eamiálbmogiid oahpahuskonferánssa almmolaš rahpandoalut Thon hoteallas Guovdageainnus. Konferánssas lea alddis rumbu, ja doalut álggahuvvojedje ahte ovddit lágideaddjit, Nunavut, geigejedje rumbbu dálá lágideddjiide, Sámediggái ja Sámi allaskuvlii.

 

 


Ovddit AEIC lágideaddjit, Nunavut geigejedje konferánssa rumbbu Sámediggeráđi áirasii Thomas Áhrénii ja Sámi allaskuvlla rektorii Gunvor Guttormii.

Oahpahus guovddážis

Guovdageainnu sátnejođiheaddjis Johan Vasaras lei sátnevuorru ja dajai sártnistis ahte oahpahus lea hui guovddážis suohkanis, ja lei rehkenastán ahte birrasii bealli álbmogis lea čadnon oahpahussii.

– Mis leat 90 máná mánáidgárddiin, 369 oahppi vuođđoskuvllas, birrasii 100 joatkkaskuvllas ja vel čuođis allaskuvllas. Dasa lassin leat oahpaheaddjit ja váhnemat, ja nu leat birrasii 1500 olbmo suohkanis beaivválaččat oktavuođas oahpahusásahusaiguin, lohká sátnejođiheaddji. Danne oaidná ge son dárbbu suohkana bealis ásahit politihkalaš arena, gos oahpahusásahusaid rektorat sáhttet njuolga gulahallat politihkkariiguin.

 


Karl Kristian Olsen ja Jan Henry Keskitalo muitaleigga Árktalaš eamiálbmogiid oahpahuskonferánssa álggu ja historjjá birra.

 

Čielga perspektiiva

Vasara atná hui mávssolažžan go Guovdageidnui lea biddjon dákkár stuora oahpahuskonferánsa.

– Dat čájeha ahte leat oaidnán dan erenoamášvuođa mii lea Guovdageainnus, go mis lea hui čielga eamiálbmotperspektiiva oahpahussuorggis. Lean hui duhtavaš suohkana bealis, ja árvideames besset Amerihká ja Ruošša beale eamiálbmogat viežžat buriid rávvagiid dáppe min suohkanis, lohká Vasara.

-Almmuhus-