Bártnit eai váldde alit oahpu

Kalaallit Nunaata universitehta journalistaoahpus leat 18 nieidda ja 4 bártni. Oappášguovttos Marina (24) ja Erninnguaq (26) leaba goappašagat goalmmát jagi vázzime dan oahpu.

 – Dan oaidná juohke beaivvi dáppe hui čielgasit. Ikte go galgen bussii njuiket dás universitehta olggobealde, de ledje vuordinbáikkis dušše nissonat, dadjá Marina.

Su viellja Erninnguaq muitala ahte go son son válddii giella-, girjjálašvuođa- ja mediafága guokte jagi, ledje doppe maid dušše njeallje bártni ja 20 nieidda.

 – Dan gal bures vuohttá maid digaštallamiin. Mis leat dávjá eará oaivilat go nieiddain, muhto dávjá vuoittáhallat debáhtain. Nissoniin leat nu garra oaivilat, boagusta Erninnguaq.

Dološ dievdorollat báhcán

Ohppui álget gal eambbo bártnit, muhto ollusat leat heaitán. Seammás lea ruovde- ja metállaskuvllas, gos oahpahit iešguđet mekanihkkafágaid, ges eará dilli. Doppe leat measta dušše bártnit.

Universitehtas leat measta aivve nieiddat, maiddái oahpaheaddjit. Oappášguovtto čilgehus dása lea sin dološ bivdokultuvra.

 – Dievddut leat oahpahuvvon bargat praktihkalaččat nugo bivddus ja giehtadujiiguin. Ja go boahtá gávpogii, de ii heive šat báljo eallinvuohki dievdoolbmui, dadjá Erninnguaq gii lei álggos áigon šaddat politiijan, muhto orui ieš dattetge heiveme buorebut journalistan. Oabbá lasiha – Muhto mun jáhkán ge ahte munnos lea vehá earálágán bajásgeassin ruovttus, go munnos leat bearrašis álo ságastallan servodatáššiid birra, muitala Marina. 

Stuora erohus

Marina lohká vásihan ahte lea stuora erohus makkár oaidnu servodagas lea goabbat sohkabeallái.

– Lean maid vásihan ahte go galggan jearahallat nugo guolásteami ja politihka birra, de vástidit dievddut dego mun in dieđáše maidege fáttá birra. Go leat nieida ja journaliste, de eahpidit ahte máhtát, ja lea measta suhttadeaddji go ferte duođaštit máhtu álo.

– Makkárin jáhkát Kalaallit Nunaata servodaga leat 20 jagi geahčen?

– Jáhkán šaddá hui feministtalaš servodahkan, mas nissonat leat fámus, dadjá Marina.

Ohcala dievdojienaid

Journalistaoahpu ossodatjođiheaddji Naja Paulsen lohká dás stuora váikkuhusaid.

 – Dat buktá eahpebalánssa Ruonáeatnama servvodahkii, nugo ealáhusáššiin ja politihkas. Jáhkán servvodat váillaha dievdojienaid dál, ja mii dárbbašit eambbo dievdduid jiena ođđasiin ja mediagokčamis muđui, dadjá son.

Unnán bártnit miehtá

Paulsen muitala ahte ii leat dušše journalistaoahpus gos váilot bártnit dahje dievddut. Alla oahpus muđui álget unnán bártnit sin alit ohppui.

  – Dát mearkkaša ahte nissoniid oasálastin jođiheaddjivirggiin lassána, muhto politihkas leat goitge eanas dievddut geat leat aktiivvalaččat. Mun jáhkán bajásšaddi bulvii livččii stuora ávkin jus livčče maiddái dievdoideálat. Beaivválaš eallimis dáppe váilot maid nanu dievdoideálat, leaš dál bargodilis vai oahpahusas.

Servvodatváttisvuohta

Paulsen lohká dát buktá juo váttisvuođaid, go buktá dássehisvuođa sihke mánáid bajásgeassimii ja servvodahkii.

 – Jus galgá hukset oppalaš servodaga, de fertejit leat sihke nissonat ja dievddut geat barget ovttas. Mu váhnemiid buolvvas lei ain nu ahte dievdu lei gievrras bealli mii buvttii bivdosállaša ruoktot ja guolástii. Dat bargu lei sin eallimis hui dehálaš. Eallinvuohki lea jođánit rievdan, ja dat lea buktán váttisvuođaid.

Ollusat heitet

Ruonáeatnamis leat ge maid stuora hástalusat go nuorat eai váldde eambbo oahpu maŋŋel bákkolaš vuođđoskuvlla. Dutkan lea čájehan ahte dávjá leat sivat nugo jávkan, persovnnalaš váttisvuođat, orrunváttisvuođat, giella, fágalaš váttisvuođat, kulturdeaivvadeapmi ja maid gárihuhttinváttisvuođat.

Heaitin dagaha stuora servvodatváttisvuođaid boahtteáiggis. Logut čájehit dál ahte bargoolbmot unnot Ruonáeatnamis, seammás go vuorasolbmot lassánit. 2010:s ledje 3800 penšunistta, ja jagis 2030 vurdet daid leat 7500. Seammá áiggis vurdet riikka bargoveaga unnut measta guvttiin duháhiin. 37.000:s gitta 35.200 rádjai.

Váillaha ortnegiid

Naja Paulsen lohká berret dál dievdduid ávžžuhit váldit oahpu ja ollašuhttit maid oahpu, ja nu maid searvat eambbo servodahkii. Dál eai gávdno makkárge doaimmat maiguin veahkehit dievdduid oahpuide dahje eastadit heaitima. Paulsen ii loga Universitehta gal leat bajásgeassinásahussan gos galget guottuid rievdadit.

 – Berrešii eambbo bargat vai ovdáneapmi maid lea dievdduide, dat gal leat čielggas, dadjá son.