Ballet nuoskkesdávddas man lea váttis dikšut

Nuoskkesdávda lassána eanemusat dievdduid gaskkas geat anašit eará dievdduiguin, go diibmá lassánii gonoré 50 proseanttain.

Heteroseksuálaid gaskkas lea lohku bisson dássedit diibmá 2016 ektui, čájeha Álbmotdearvvašvuođainstituhta jahkeraporta.

Njoammu álkit

Njoammudávddaid dieđihanvuogádagas Álbmotdearvvašvuođainstituhtas čájehii diibmá ahte registrerejedje 1399 gonoré- ja 223 syfilisdávdda. Jagi ovdal ledje 1096 gonoréa ja 188 syfilisa.

Golmma dievddus, geain lea dát dávda, leat guovttis geat leaba seksuálalaččat ovttastallan nuppiin dievdduin.

– Lassáneapmi ii leat dattetge nu vuorddekeahtes. Dávddat njommot hui álkit, ja go njoammudávda leavvagoahtá birrasiin Skandinávias, nu go dahká dál, de lea dađi bahábut álki ahte dávda leavvá ain viidáset. Mii dahkat dan maid sáhttit, muhto eat sáhte lohkat ahte dávda ii lassán, lohká seksuálalaš njoammudávddaid ossodaga seniorráđđeaddi Øivind Nilsen NTB:i.

Vuorjašuvvan

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea vuorjašuvvan ovdáneami dihte.

– Gonoré lea okta dain mikrobain mii buoremusat ceavzá dálkasiid vuostá. Dalle go sáhtiimet dábálaš penicilliinnain dálkkodit, de šaddat dál dálkkodit intravenøsa dálkasiin, ja mis lea dušše okta sorta antibiotihkkadálkkas mii bures doaibmá. Oaidnit dál ahte Norggas lassána resisteansa dálkasii, ja eará sajiin máilmmis. Go oaidná ahte dávdda livččii álki dálkkodit, ii ge leat issoras várálaš dávda, de dát vuorjašuhttá min, lohká Nilsen.

Syfilisdávddas ii šaddagoađe resisteansa, muhto jus ii fuomáš dan dávdda, de sáhttá olles eallima gillát buozalmasvuođain. Norggas lassánit maid vigit maŋŋel go lea buohcan syfilisdávddain.

Eai fuomáš dávdda

Gonoréa ja syfilisa ii leat álki fuobmát ja dearvvašvuođabargit eai leat nu gozuid alde go ovdal ledje. Syfilis lei oalle dábálaš Norggas gitta birrasii 1950-logu rádjái, ja gonoré lei alimus logus 1975:s go 14 000 olbmos lei gonoréa.

Divššuin ja diagnostihkain nagodedje ollu unnidit dávddaid, ja ballu hiv-dávdii dagahii ahte olbmot šadde čeahpibun geavahit suddjenávdnasiid.

20 jagi áigi ledje dávddat measta jávkan Norggas, muhto de bođii buorre dikšu hiv vuostá ja jođii signála ahte ii leat nu stuora várra anašit suddjema haga. Seksuála njoammudávdda álge fas hirbmosit leavvat.

2007:s lei 238 olbmos gonoréa ja 61 olbmos syfilis.

– Mii eat jáhke ahte mii joavdat nu guhkás go leat leamaš ovdal, go mis lea ollu buoret ja effektiiva diagnostihkka ja dikšu dál, lohká Nilsen.

Divrras dikšu

Seksuála njoammudávddaid lassáneapmi ii gula hiv-dávdii, mii njiedjá. Das lea maid čilgehus.

– Árra dikšu ja eastadeaddji dikšu hiv-dálkasiiguin leat dehálaš doaimmat maiguin unnidit riskka njoammut hiv-dávdda dievdduid gaskkas. Go hiv-dávddaid riska unnu, de čájehit guorahallamat ahte gummigeavaheapmi maid unnu. Ferte doaimmaid vuoruhit mat hehttejit gummigeavaheami njiedjamis, lohká Nilsen.

Son lohká ahte gollu dikšut hiv-dávdda olles eallima lea dan mađe divrras ahte lea gánnáhahtti bargat eastadandoaimmain, vaikko vel eará dávddat sáhttet lassánit.

(©NTB)