Olu lea dáhpáhuvvan dan rájes go Sámi allaskuvla ain lávii bráhkáin leat ja Johan Ailo Kalstad lei studeantan doppe. Dál lea skuvla stuorra visttis, ja ovddeš studeanta ges jođiha olles ásahusa.
Son lávii iežas áhči mielde barggus, ja maŋŋel šattai studeantan. Dál son lea aiddo álgán direktevran, seamma ásahussii.
– Lean guhká diehtán ahte galggan álgit, ja lei buorre boahtit johtui. Jurddašit lean ollen, smiehttan maid galggan bargat ja geahččalan oahpásnuvvat organisašuvdnii, lohká Kalstad.
Bajásšaddan sámi alit oahpuin
Son lea ieš lohkan journalistihka Sámi allaskuvllas. Dan maŋŋel son fárrii Bergenii, lohkat ekonomiija Norgga gávpeallaskuvllas.
Sámi allaskuvla lea olu ovdánan dan rájes.
– Lea oalle stuora erohus dan rájes go ledjen studeantan dáppe. Dalle ledje dušše bacheloroahput, ja mii leimmet boares bráhkain. Go dál bohten, de lea fiinna, ođđa visti, ja dál fállat oahpuid bachelordásis gitta doavttergráda dássái, lohká Kalstad.
Su áhčči, Johan Klemet Kalstad, lei Davviriikkalaš Sámi Instituhta direktevra, ovdal go dat ásahus oktiičaskojuvvui Sámi allaskuvllain.
Dat lea oassin manne Sámi allaskuvla lea nu dehálaš Johan Ailoi.
– Mun lean measta bajásšaddan sámi alit oahpuin, ja lean álo hirbmadit beroštan dáin fáttáin. Dál lea hui somá leahkit fárus dan ovddasvástádusa váldime.
Hástalus leahkit unni stuoraservodagas
Stuoraservodaga ektui lea Sámi allaskuvla oalle unna ásahusaš. Dan oaidná Kalstad stuorámus hástalussan.
– Sámi allaskuvla lea stuoris Sámis, muhto muđui máilmmis leat hui smávvát. Lea hástaleaddji jođihit ásahusa masa biddjojit stuora gáibádusat. Jus buohtastahttá Romssa universitehtain, de doppe leat máŋga duháha bargi, muhto mis eai leat go birrasii čuođi. Mis leat sullii seamma gáibádusat, ja dat lea stuora hástalus, movt galgat deavdit gáibádusaid dainna veagain mii mis lea, ja boahtteáiggis vel beaktileabbon dahkat. Mii fertet leat veahá jierbmábut go earát, birget vaikko leat unnit, lohká Kalstad.
Son lohká ahte lea dehálaš olles sámi servodahkii ahte lea ásahus man sámit besset stivret, ja lohká ahte dan ferte dustet vai Sámi allaskuvla bissu iešheanálažžan ovddasguvlui.
Dovdá stuora servodatovddasvástádusa
Go Kalstad gearggai masteroahpuin Norgga gávpeallaskuvllas, de oaččui son barggu gulahallanráđđeaddin Geelmuyden Kiese gulahallanfitnodagas.
Son lea maid bargan Statkraftas, NRK Sámi resursahoavdan, ja sus lea leamaš iežas ráđđeaddinfitnodat man lea doaimmahan maŋemuš jagiid. Son lea maid Ávvira stivralahttu.
Muhto dákkár virggis ii leat gal ovdal leamaš:
– In leat goasse leamaš bajimus jođiheaddji. Jáhkán servodatovddasvástádus lea olu stuorát go goasse ovdal lea leamaš. Oainnán ahte lea olu maid ferten oahppat dán ásahusas. Lea leamaš issoras somá dássážii, buori lihkus leat nu olu čeahpes olbmot dáppe, lohká Johan Ailo.
Ovdánahttit ásahusa
Kalstad oaidná stuora vejolašvuođaid ovdánahttit Sámi allaskuvlla.
– Oainnán dehálašvuođa ahte mis lea dát ásahus, go dat addá oahpu ja dutkama sámi servodahkii. Dutkan lea hui dehálaš go mii oaidnit ahte sámi guoski áššiin leat hui unnán diehtu, ieža diehtit unnán, ja maid stuora servodat. Dat lea ovdánan, ja lea dehálaš joatkit geainnu. Mis leat stuora vejolašvuođat dien servodatovddasvástádusa váldit. Áinnas viiddidit doaimmaid vai olles Sápmi oažžu eambbo ávkki allaskuvllas.
Viidásit son muitala ahte Sámi allaskuvla lea ođđa strategalaš mihtu bidjan, namalassii šaddat sámi ja álgoálbmot universitehtan.
– Lea gelddolaš ja hástaleaddji geaidnu man allaskuvla lea válljen. Livččii hui somá jus mis sápmelaččain livččii iežamet universitehta, mii lea iešheanálaš ja masa čatná eambbo luohttámuša.
Sámi oahppu nanusmahttán su
– Okta stuora hástalus lea maid studeanttaid rekrutteret. Dan mii fertet gulahallamiin dahkat, mii fertet gulahallat nuoraiguin, ja maid bargoaddiiguin. Mii fertet fállat oahpuid maidda olbmot áigot álgit, muhto main lea sámi vuolggasadji, lohká son.
Son muitala man nanu oadjebasvuođa sámi alit oahppu lea addán sutnje.
– Lea dehálaš ahte sámi nuorain ja ollesolbmuin lea vejolašvuohta oažžut oahpu sámi birrasis. Addá oadjebasvuođa munnje, ahte lean iežan gillii váldán oahpu, ja dáinna lágiin buorebut dovddan iežamet kultuvrra ja servodaga.