Báhkat leat bistán giđa rájes lulde, ii ge leat eahpečielggas ahte olbmot leat návddašan dálkki eanaš osiin riikkas. Dál sáhttet váikkuhusat čuožžilit luonddus.
Báhkat leat bistán giđa rájes lulde, ii ge leat eahpečielggas ahte olbmot leat návddašan dálkki eanaš osiin riikkas. Dál sáhttet váikkuhusat čuožžilit luonddus.
Eallit ja šattut reagerejit iešguđet ládje dálkái ja čuvgii. Muhtun šattut sturrot go lea báhkka, ja eará šattut sturrot go leat guhkes, čuvges beaivvit.
– Go boahtá ollu báhkka dakkár áiggis go ii láve leat báhkka, de sáhttá šaddat ekologalaš soahpatmeahttunvuohta luonddus, muitaleaba divredutkit guovttos Frode Ødegaard ja Jan Ove Gjershaug NINA preassadieđáhusas.
Unnan šaddu – unnán biebmu
Ollu divrrit nagodit johttit vaikko dálki rievddada ollu.
– Erenoamážit vieksát, uvllut, mieđašeatnit ja beaivelottit girdet dákkár dálkkiid bures. Divrrit lávejit girdilit iđđes go lea ain gálus, dahje ovttiid gaskkas, lohká Ødegaard.
Dainna lágiin leat aktivitehtas vaikko movt lea. Váttisvuohta čuožžila go goikedálki dagaha bárttiid šattuide.
– Go lea ná goikkis go dál lea, de ráhkadit šattut unnit mieđa, ja šaddá unnit biebmu uvluilde, lohká Ødegaard NRKi, ja ávžžuha olbmuid unnidit suinniid čuohppama viesu lahka vai uvllut gávdnet doarvái mieđa.
Uvlluin váttis dilli
Váriin lea dat erenoamáš liehmu váikkuhan ahte olu šattut leat liđđon olu ovdalis go dábálaččat lávejit. Olu uvllunálit álge erenoamáš árrat ráhkadišgoahtit beasi ja monnet dan dihte go sieđggat liđđo nu árrat dán jagi.
Láve ádjánit golbma-njeallje vahkku ovdal bargit ealáskit ja álget girddášit ja čohkket lieđđegavjjaid ja mieđa. Dan rádjái leat juo olu šattut juo measta visot liđđon, nu go sarrihat. Dat mielddisbuktá ahte dat moadde uvlu mat ledje girdilan, eai ollen buot sarrihiid luhtte finadit, mii váikkuha ahte sáhttet šaddat unnán sarrihat dán jagi.
Dat uvllut mat girdiledje maŋŋelaš, eai soaitte gávdnan doarvái biepmu báhkaid dihte.
Unnan biebmu lottiide
Guhkes báhkat ja goikkádat dagaha ahte máhtu suotnjá čiekŋalit eatnamii, ii ge oidno lottiide mat ellet máđuin.
– Cizážat mat borret divrriid, gal lea hearrá dilli fiinna dálkkis, lohká Gjershaug gii maiddái lea ornitologa.
Sarváeallit ja gottit rahčet
Lea leamaš garra jahki sarváelliide. Olu muohttaga ja buollaša dihte, de lei váttis gávdnat borramuša mannan dálvvi. Dasa lassin lei biebmangielddus go ballet CWD-dávdda sáhttit njoammut sarváelliide.
Geassi sáhttá maid šaddat lossat. Báhkkagesiid boarásnuvvet šattut jođánit, ja ávdnasat nu go cellulosa ja lignin, lassána. Ávdnasat maid lea váttis suolbmudit čoavjjis, seammás go das ii leat nu ollu biebmu.
Ealga liiko čoaska, lávttas gesiide go de lea eanemus biebmu gávdnamis.
Gottit maid rahčet báhkas. Váriin gos lea gálus ja jasat, šaddá báhkkaset go láve. Divrrit maid šaddet eanet, ja gottit bálget divrriin vaikko leat váriin.
Báhkat ja uhcán arvi, addet buori dilálašvuođa parasihtaide nu go gurpmáide ja vuoiŋŋašmáđuide. Veterinearainstituhta dieđuid mielde lei ge 2014:i báhkka geassi sivvan go šadde nu ollu parasihtat goddemisiide.
Guliide čuohcá báhkka dálki
– Duođalamos báhkain lea ahte čáhci unnu jogain. Dalle čoaggana luossa dábbaliidda jogas, muitala NINA dutkanhoavda Ingebrigt Uglem.
- Uhccán čáhci mielddisbuktá maid lieggasat čázi joga. Dát váivvida guliid ja dávddat sáhttet bohcciidit, lohká son.
Lieggaset čáhci jogain dahká maid ahte guolli ii gierdda bivdot ja luitot fas johkii nu bures.
Ollu jogain leat gieldán guolásteami. Trønderenergiija lea ožžon lobi geahpedit uhcimis čáhceluoitima dán geasi, sihkarastin dihtii ahte lea doarvái čáhci Orkla jogas dálvit.
– Lea dehálaš ahte jogat eai goikka dálvit go de meađđemat ja veajehat sáhttet jápmit, čilge Uglem.
Lea sihkar ahte dilli njuolgá fas
Buorre lihkus lea luondu čeahppi heivehit go dálki rievddada guhkit áiggi badjel.
– Nu guhká go ii leat máŋga jagi badjel erenoamáš dálki, de nagoda luondu fas njulget dili ja šaddat nu go láve, lohká divredutki Frode Ødegaard optimisttalaččat.
