-Almmuhus-
-Almmuhus-
GUOIMMUHEAPMI Báhčis báhcet buot brihkát sadjái, čáhceolmmái ges ferte váruhit dájuhuvvomis

Báhčis báhcet buot brihkát sadjái, čáhceolmmái ges ferte váruhit dájuhuvvomis

-

-

Dán vahku horoskohpa guoska Miessemánu 6.-12. beivviide.

FIERCA

21/3-19/4

Várut ahte ii geava nu ahte rámpot menddo olu itge nagot čuovvolit dan.

Vaikke juoga giktala ja lea gelddolaš, de fertet váruhit badjelmearálašvuođas.

Buot jierbmámus Fierccaide dán vahkus lea doalahit ahte it leat njuolggočoalat vaikke makkár dili de deaividat.

Smiehta vuđolaččat ovdal go barggat maidige.

Go vuos leat álgán, de fertet reageret johtilit.

 

VUOKSÁ

20/4-21/5

Dál lea áigi lihkadišgoahtit olggobeallái dan oadjebasvuođadili.

Dalle gávnnat juoga ođđa ja buorebu.

Soaitá gal maid don bisut doppe gos leat, go dat han ii leat nu vearrái.

Jus mieđihat vejolašvuođaide, de doppe leat ollu buorit hástalusat mat vurdet.

Hui dávjá massit mii ollu buriid go ballat massimis dan mii mis dál lea.

Dán vahkus sáhtát dadjat nu mo Ole Brumm; Giitu, dohkkehan guktuid osiid.

 

JUMEŽAT

21/5-21/6

Geahča ovddos guvlui, ja smiehta gosa háliidat.

Čuovo siskkáldas dovddu ja guldal vástádusaid maid dađistaga oaččut.

Das lea juogalágan plána goit.

Buoremus maid sáhtát bargat, lea oassálastit dáhpáhusain.

Vuosttaldit ii leat gal ávki.

Smiehta ahte eallin buktá buriid.

Luohttevašvuohta doalvu du guhkkelebbui go balahahkesvuohta ja eahpádus.

Galggat leat movtta.

Geniála fuomášumiid oaččut.

 

REABBÁ

22/6-22/7

Dálááigi lea olles leavttuin jođus boahtteáigái.

Mo háliidat iežat eallima galgat šaddat? Govahala mat dan.

Praktihkalaš áššiid fertet čuolastit, ja bargat dan ala ahte du máilbmi šaddá nie mo don háliidat.

Dán vahkus lea deháleamos Reabbáide bargat gaskavuođain ja gii galgá mearridit.

Smiehta mat geainna háliidivččet leat ovttas, ja bargga ahte nu šaddá.

 

LEDJON

23/7-22/8

Smiehtas mat maid don áitosaččat háliidat eallimis bargat.

Mánnán lei álki stoahkat ja čuovvut impulssaid.

Dalle lei álo gažaldat maid háliidat.

Dán vahkus fas lea buoret smiehttat maid áiggošit ovdanbuktit máilbmái.

Don leat erenoamáš ja áidnalunddot ja leat maiddái skeaŋkan.

Mo don dan háliidivččet addit? Deháleamos dál ii leat maid earát háliidit, muhto baicce maid don háliidat addit.

 

BUHTISNIEIDA

23/8-22/9

Dán vahkus heive bures geavahit jierpmálašvuođa ja dan áddejumi mii Buhtisnieiddas lea ollu.

Dál fertet válljet ja fuomášumiid dahkat praktihkalaš dahkun.

Luohte alccet, iežat mearrádusaide ja dasa mii du mielas lea buorre ulbmil.

Ale garvve dan mii du mielas orru leamen riekta, ja dainna ballat earáid loavkašuhttimis.

Ráhkesvuohta doaibmá buoremusat go dan guossohat rehálašvuođain ja duohtavuođain ovttas dán vahkus.

 

VIEHKAT

23/9-22/10

Ođđa ja vuorddekeahtes áššit bohciidit.

Ale bala mannamis dohko masa it leat nu sihkar.

Dat mii das lea vuoitun, guoská dasa man ollu návccaid dasa bijat.

Son gii ballá, ii goit vuoitte.

Bargga dan mii lea gáibidahtti ja dárbbašlaš, ja boađus šaddá erenoamáš buorre.

Jus garvvát hástalusaid, de boađus lea dan mielde.

(Ráfi ii leat dat buoremus, muhto ahte juoidá háliida.» (Bjørnstjerne Bjørnson)

 

SKORPIUVDNA

23/10-21/11

Geahča fal njuolga ja čuovo mielde.

Badjelmearálaš fámut ja áigumušat sáhttet čuovuhit du rašis dillái.

Láhtte šiegadin ja buorrevuođain vai oaččut buriid bohtosiid.

Dán vahkus ii leat dušši ahte nannoseamos fápmu lea ráhkesvuohta.

Smiehta ollislaččat, ja smiehta mo sáhtát leat ávkkálažžan earáide.

Dat sáhttá leat bearaš, bargosadji ja nu ain.

Addigiehta lea riggodat.

 

BÁHČČI

22/11-21/12

Čolgat čorpmaide ja bargga duohtan dahkat iežat višuvnnaid, idealáid ja doaivagiid.

Lea dan láhkái ahte ii mihkkege boađe iešalddis justa dál.

Ráhkat dilálašvuođa riekta ja fuolat vai vejolašvuođat gávdnet geainnu ja sáhttet dohppejuvvot go vejolašvuohta ihtá.

Oza daid rievttes olbmuid, ja daja daid rievttes sániid.

Dalle gahččet buot brihkat sadjái.

 

BÁKTEBOHKKÁ

22/12-19/1

Luoittebearráigeahččandárbbu ja bargga dan maid duođai háliidat.

Báktebohkát ávžžuhuvvojit dán vahkus dohppet fáhkkafálaldagaid.

Dohppet liibbaid.

Duođalaččat váldit idealaid, ja muitte ahte duhkoraddan lei ovdal dat maid don duođalaččat váldet.

«Son gii leaikka váldá leaikan, ja duođalašvuođa duohtan, son lea ádden de boastut guktud» (Piet Heina).

Sii geat barget dan maid duođaid liikojit, sii lihkostuvvet.

Danin ávžžuhuvvot ge: Bargga dan maid duođai ráhkistat bargat.

 

ČÁHCEOLMMÁI

20/1-18/2

Ale dájuhuvvo stuorra nieguide ja teoriijaide.

Guldal dan mii dutnje lea ávkkálaš, ja maid siskkáldasat dovddat.

Guldalatta daid dovdduid ja gávnna sániid ja jurdagiid main lea deaddu.

Ale giččo eallinvuorbbi vuostá.

Dohkket daid eavttuid nu mo dat leat, bargga justa dan mii dutnje lea vejolaš, justa doppe gos leat.

Sáhttá šaddat olu suohttaseabbon go maid ledjet vuordán.

 

 

GUOLIT

19/2-20/3

Vuoja čiekŋalassii siskkáldasat.

Doppe sáhtát álggahit háleštemiid.

Eará sániin daddjon: Ságastala alddiinat berošteaddji ságastallama.

Gávnnat maid iešguđet oasit dus háliidit, smihttet ja áigot.

Govahala mat ahte dus lea siskkáldasat čoahkkin ja dasa masa eanetlohku lea mielas ja háliida, dan don doarjjut váimmolaččat.

Oanehaččat daddjon: Guldal ja leat ovttaoaivilis iežainat dán vahkus.

- Advertisement -
-Almmuhus-