Gaskavahku rabai Kárášjoga dáiddaskuvla iežaset loahpahančájáhusa, man dollet juohke skuvlajagi loahpaheami oktavuođas. Dán jagi čájáhusa ledje gohčodan «Bággočájáhus» ja vuhttui ge ahte oahpaheaddji ja rektor ii álot njávkka miehtegulgii.
Gaskavahku rabai Kárášjoga dáiddaskuvla iežaset loahpahančájáhusa, man dollet juohke skuvlajagi loahpaheami oktavuođas. Dán jagi čájáhusa ledje gohčodan «Bággočájáhus» ja vuhttui ge ahte oahpaheaddji ja rektor ii álot njávkka miehtegulgii.
– Mii čohkkáimet buohkat soffás skuvllas ja digaštalaimet mii dat galgá dat namma čájáhusas, mii leimmet várra buohkat veaháš dolkan smiehttamis dán birra ja mun de evttohin eat go mii gohčot dan Bággočájáhussan go ii oktage mis hálit dán čájáhusa doallat, ja nu de šattai, muitala Laila Labba Ávvirii.
Gitta vuolimusas áššis lea govvagalleriija, das beasat oaidnit eanet govaid čájáhusarahpamis.
Buoremus jahki iežas eallimis
Son lea 20-jahkásaš kárášjotnieida, guhte dán skuvlajagi lea golladan Kárášjoga Dáiddaskuvllas. Son lohká iežas dušše dádjon go logai ahte ii oktage háliidan čájáhusa lágidit.
– Mii háliideimmet gal dan čájáhusa, muhto dat heivii liikká go dat lea oalle garra sátni dat bággu, ja de jurddašeimmet ahte ammal olbmot de háliidit fitnat geahččamin mii dat lea bággočájáhusaid.
Laila lohká dán skuvllajagi leamašan buoremus jahkin iežas eallimis:
– Lean beassan bargat dušše dakkár diŋggaid maidda liikon. Lean málen ja tevdnen measta juohke beaivvi ja oahppan olu buorre diŋggaid dáppe skuvllas, čilge son.
– Evet, evet!
Čájáhusrahpamis doalai skuvlla rektor Eva Aira sártni ja giittii ohppiid buori skuvlajagi ovddas. Maŋŋil go son gearggai, de okta skuvllaohppiin, Else Marie Isaksen, giittii Eva Aira, iežas vuogi mielde. Son lei ráhkadan oanehis ovdanbuktima mas dahkaluttai iežas leat skuvllas tevdnemin ja bártideamen bargguinis go de áddestallá mo rektor de bágge su hárjehallat.
– Ooh, mun in máhte.
– It máhte? Don fertet øvet!
– Ojá evet? Evet, evet, evet loi le lo.
Ii álot miehtegulgii njávkka
Dieinna lágiin čájehii son man garas skuvlla rektor sáhttá leat ohppiid vuostá go bártidit. Ieš rektor ja oahpaheaddji Eva Aira, hirbmosit reškkii dan botta go Isaksen áddestalai su.
Aira muitala iežaset bargat skuvllas juohke ohppiin:
– Mii eat bargga nu mo dábálaš skuvllain gos buohkat galget oahppat lohkat seamma áiggis, gos buohkat galget oahppat 2+2 seamma áiggis. Go mii álgit, de geahččat man láhkai oahppit barget ja makkár dásis juohke oahppi lea. Go ii leat nu stuorra skuvla, de mis lea dilli bagadit ovtta ja ovtta oahppi. Dat beassá ohcat iežas fámuid ja iežas dovddu. Muhtin lea kánske eambbo naturalista, muhtin eambbo abstrákta, mii geahččalat ohcat dan mii heive juohkehažžii buoremusat.
Čájáhusas oidnui ge bures ahte ohppiin leat iešguđet stiillat, ja dan stiilla eai gávnna álot nu álkit.
– Muhtin soaitá lohkat ahte mun in liiko liánttain tevdnet, dahje mun in liiko oljomálain njuohtat. De mun logan dus lea bággu. Bággu geahččalit ja de maŋŋil go leat geahččalan ja dahkan ii dušše ovtta, muhto moadde, de sáhtát easka lohkat ahte it liiko. Dat lea nu mo Else juoiggai, don fertet hárjehallat, hárjehallat ja hárjehallat, muitala Aira.
Vuhtto bures ahte son ii dáidde álot miehtegulgii njávkat oahpaheamis.
Erenoamáš skuvllajahki
Vássán skuvlajahki lei erenoamáš Dáiddaskuvlii, go rahče ruhtadiliin ii ge lean sihkar ahte besset go oahppit oba čađahit ge skuvlajagi.
Gaskavahkku loahpahančájáhus soittii leat guhkkin eret Eva Aira jurdagiin dálvet, muhto dál beasai bosihit.
– Dat lea hui buorre dovdu, nu mo álohii loahpahančájáhusain. Dát jahki šattai veahá erenoamážin go mii leat rahčan. Dál oaidnit ahte dat meinnestuvvá ja dát leat beassan čađahit dan oahpu. Dat lea somá ja lea somá go besset čájehit iežaset govaid, leat ieža beassan válljet maid háliidit čájehit, lohká rektor.
Eai visto miela mielde
Aira muitala ahte eai buot barggut maid oahppit leat válljen, leat su miela mielde. Sii eai leat válljen daid maid ieža oaivvildit buoremus dáiddan, muhto háliidit čájehit iešguđetlágan teknihkaid maid leat bargan.
– Ledjen kánske válljet veahá eanet álgogovaid, tevnnegiid, smávva skissaid, muhto latnja ii leat nu stuoris ja leat 112 barggu maid čájehit dáppe. Šaddá váttisin čájehit buot maid leat bargan álggu rájes. Dáppe čájehit gárvves govaid, čilge son.
Boahtte skuvlajahki eahpesihkar
Čakčat galggašii ođđa skuvlajahki fas álgit, muhto dál lea vuos eahpesihkar álggahuvvo go oahpahus. Dáiddaskuvlla stivra lea mearridan ahte dárbbašit logi oahppi ii šatta nu «truolla» heajos dilli, nu mo Eva Aira ieš lohká.
– Dán rádjai leat gávcci ohcci, muhto dárbbašivččiimet vel eambbo ohcciid, lohká son.
Ohcanáigemearri dievvá geassemánu loahpas.
Ovddeš oahppi rámida
Čájáhusrahpamii ledje boahtán birrasii 20 olbmo, okta dain lei Amund Anti, guhte ieš lea ovddeš oahppi. Son rámida dán jagi ohppiid.
– Na, dát dat gal orru hirbmat buorre, olu buorit govat. Erenoamáš dán jagáš ohppiin lei go dat ledje hirbmat viššalat bargat. Dát gal lei hirbmat kreatiiva joavku, oaivvilda Anti.
Son muitala iežas goasii juohke beaivvi guovlalit skuvllas, vaikke ii leat šat oahppi. Go Ávvir jearrá manne dan dahká, de gal reaškkiha:
– Na aistton sáhkkiivuođa dihte.
Iežas rahpansártnis giitalii ja rámidii rektor Eva Aira maiddái Amunda, go son lea veahkehan sin dán čájáhusa oktavuođas. Ieš lohká skuvlla addit alcces inspirašuvnna.
– Go váibban mat ruovttus iežan bargguiguin, de finan skuvllas oažžun dihte daid jurdagiid siellat eret iežan barggus. Das gal lea olu ávki. De láven maid dakkár smávvabargguid veahkehastit jus dárbbašit veahki masage skuvllas, lohká Amund Anti.
Čájáhus lea Kárášjoga márkanis, DNB-guovddážis ja čájehuvvo vel lávvardahkii, geassemánu 4. beaivái.
