Ikte lei mánáid beaivi Guovdageainnu leansmánnekantuvrras, ja doppe ledje badjel 200:s geat fitne. – In lean vuordán ná olu, lohká leansmánni ieš.
Ikte lei mánáid beaivi Guovdageainnu leansmánnekantuvrras, ja doppe ledje badjel 200:s geat fitne. – In lean vuordán ná olu, lohká leansmánni ieš.
Juohke jagi bovdejit politiijat dábálaš olbmuid ja mánáid fitnat politiijakantuvrrain miehtá Norgga, gos de leat ásahan feara makkár doaimmaid ja guossohit gáhkuid ja sáftta.
Ikte ledje Guovdageainnu leansmánnekantuvrras rabas uvssat álbmogii.
Ii galgga issoras
Guovdageainnu leansmánni, Klemet Klemetsen, moddjái bealjis bealljái.
Veaháš várra maid go beasai borrat gáhkuid ja váffeliid, ja gáfe jugadit olles beaivvi.
Son muitala ahte lea somá beassat čájehit mánáide makkár politiijaid bargosadji lea.
– Ii galgga mánáide issoras politiijabargu. Dieđán sii várra jurddašit ahte lea amas ja duođalaš, muhto dál leat beassan fitnat ja oaidnit veaháš dáppe.
– Ja nu olugat go bohte, in dan lean gal vuordán, lohká son.
(Ášši joatká gova vulobealde)
Geahččaladdat politiijan leat
Buohkat besse geahččalit leat politiijan doppe. Okta sis lei fargga 3-jahkásaš Áilu Mattheus.
Son beasai čohkkát politiijabiillas, ja gahpira vel oaivái bidjat, vai lea albma nástegállu.
(Ášši joatká gova vulobealde)
Suorbmamearkkaid gávdnat
Ovccejahkásaš Anders Eivind Buljo beasai fas geahččalit politiijaid goansttaid.
Son beasai geahččalit gávdnat suorbmamearkkaid, nu go albma politiijat dahket go ohcet suorbmamearkkaid.
Dan ovddas son oaččui diploma.
– Mun bidjen pulvariid dan báikái gokko suorbmamearkkat galge lea, ja de guštejin, ja de ihte suorbmamearkkat, muitala son.
(Ášši joatká gova vulobealde)
Máŋgga mánás lea várra miella politiijan šaddat go sturrot.
Go Ávvira mielbargi jearai Anders Eivindis áigu go politiijan šaddat go stuorru, de son vástidii ná:
– Juo!
Boahttevaš politiijat
Leansmánni lohká ahte lea hui somá go ná olu mánát fitne, ja sis sáhttá vel muhtun ge politiijan šaddat.
– Na mii dárbbahit eambbo sámegielat politiijaid, ja dan ii dieđe, dain sáhttá muhtun nahkeheame politiijabiktasiid badjelii go šaddet stuoraolmmožin, lohká Klemetsen vel loahpas, ja manná vel eambbo váffeliid borrat.
