-Almmuhus-
-Almmuhus-
KULTUVRAÁvžžuha eambbo dievdoolbmuid álgit goarrut

Ávžžuha eambbo dievdoolbmuid álgit goarrut

-

-

– Dalle soaittáše ealáskit vel eambbo duodjevuogit ja inspirašuvnnat, dadjá guovdageaidnulaš Kirsten Anne Grethe Eira guhte ieš dávjá goarru dievdoolbmuide čiŋaid.

Eira lea ieš duojár, ja sus lea alddis duodjegávpi Guovdageainnus.

Son goarru dávjá diŋgojumiid sihke nissonolbmuide ja dievdoolbmuide.

Son goarru gáktebáiddiid, gávttiid, vuoddagiid, čeabetliinniid, náhkkebuvssaid, luhkaid ja ollu eará čiŋaid maid olbmot diŋgojit.

Muhto dál son ávžžuha eambbo dievdoolbmuid álgit goarrut, go dalle soaittáše ealáskit vel eambbo duodjevuogit ja inspirašuvnnat. 

 

Čeabetliidni galgá heivet gáktái

Eira lohká alddis dievdoolbmo kundariid maid, ja muhtimat diŋgojit iežaset sávaldagaid vuođul. 

– Muhto leat oallugat geat eai nu beroš makkár láđđi, ivdni, ja nu ain lea. Dat eai gáibit nu stuorrát. Muhto leat hui oallugat geat háliidit ahte náhkkebuvssat galget heivet gápmagiidda, ja ahte čeabetliidni galgá heivet gáktái maid áigu geavahit. 


Dá leat muhtin čeabetliinnit maid lea gorron dievdoolbmuide.

 

Ostet čiŋaid skeaŋkan

Son muitala ahte lea dávjjit ahte baicca bártni eadni, eamit, moarsi dahje lágas bearaš gii diŋgo dahje fitná oastime gárvves dujiid. 

– Mun lean vásihan máŋgii ahte dievdoolbmot ostet nissonolbmuid čiŋaid skeaŋkan. 


Dá lea gorron luhka. 

 

Somá jus šattašii ođđa treanda

Dál lea sosiálamediain álgán oidnot eambbo ja eambbo ahte leat bártnit ieža geat gorrot čiŋaid, ja dan gal lohká Eira iežas vuohttán maid. 

– Lean oaidnán ahte earenoamážit muhtin mearabeal sámi bártnit leat álgán goarrut ieža gávttiid. Livčče oba somá jus dat šattašii ođđa treandan, ahte bártnit ieža gorrot gávttiid. 


Oallugat diŋgojit náhkkebuvssaid sus.

 

Eambbo ideaid oažžut

Eira lohká livččii somá jus bártnit buktet inspirašuvnnaid ja sávaldagaid movt sáhtášii goarrut bártniide čiŋaid, soaitá dakkár meassobiktasiid. 

– Lean ožžon gal jearaldaga goarrut sámi inspirerejuvvon jáhka, dahje biktasiid. Muhto livčče speanta eambbo ideaid oažžut. 

 

Duodjekurssat geasuhit

Dál leat ollu duodjekurssat mat dollojuvvojit, ja dan gal lohká Eira oba buorren. 

– Lea buorre go dakkár kurssat leat, go dalle besset oahppat goarrut ja earenoamážit sis geain ii leat vejolašvuohta ruovttus oahppat goarrut. De soitet maid eambbo bártnit oahppat goarrut geain lea beroštupmi, jus ii leat bearaš gii oahpaha. 

 

Sámi čiŋat eambbo oidnosis

Eira lea vuohttán ahte dál lea eambbo lunddolaš čiŋadit gávttiin, dahje sámi čiŋaiguin, go lea almmolaš doaluin. 

– Lea somá oaidnit go sámi čiŋat oidnojit eambbo, loahpaha son.

-Almmuhus-