-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATÁvdin gilis vuoigatvuođat

Ávdin gilis vuoigatvuođat

-

-

Go Vuođavuotna bázii ávdimin 70-logus de ledje gili ássit olahan oktasaš meahcástanvuoigatvuođaid. Dát vuoigatvuođat leat ain fámus, jus beare gilis livčče fásta ássit.

Finnmárkokomišuvnna 6. guovllu Oarje Várnjárgga raporta lea dál almmuhuvvon. Dán guvlui gullet visot Báhcavuona ja Bearalvági gielddaid eatnamat maid Finnmárkkuopmodat (FeFo) lea hálddašan, finnmárkolága fápmui boahtima rájes (suoidnemánu 1. b. 2006).

 

Vuođavuonas kollektiiva vuoigatvuođat

Komišuvdna lea gávnnahan ahte FeFo eaiggáduššá guovllu eatnamiid, muhto badjelaš 30 000 dekára eana Vuođavuonas Bearalvági gielddas, lea datte sierra dilis. Go báiki bázii ávdimin 1970-logu álggus, de lei gilleássiide ásahuvvon oktasaš vuoigatvuohta meahcásteapmái seamma lágánin go eanaeaiggáda vuoigatvuohta.

– Dát vuoigatvuohta ii leat massojuvvon, muhto dan ii sáhte atnit ovdal go fas leat fásta báikeássit Vuođavuonas. FeFo:i gullá eatnamiid eaiggátvuođa hálddašeapmi dassážii, čállá kommišuvdna rapporttastis.

 

– Eai sáhte geavahuvvot ovdal go ásaiduvvet fas olbmot

Finnmárkokommišuvnna jođiheaddji Jon Gauslaa čilge ahte jus diet oktasaš meahcástanvuoigatvuođaid galget geavahuvvot de fertejit Vuođavuonas fas ássagoahtit olbmot olles áiggis. Dat dattege ii mearkkaš ahte vaikke gii guhte ássagoahtá báikkis, oažžu automáhtalaččat dáid vuoigatvuođaid geavahišgoahtit:

– Jus báikái ásaiduvvet fas olbmot, de ferte oasis dáin ássiin leat gullevašvuohta báikki álgo ássiide. Jus fárrejit olbmot báikái geain lea gullevašvuohta dohko de sii gal besset geavahit dáid vuoigatvuođaid, čilge Gauslaa.

 

– Oaggunlohpi gal lea

Komišuvnna eanetlohku (Gauslaa, Heggelund ja Magga) atnet ahte lea doarvái čanus ovddeš fásta ássiin ja dálá eanaeaiggádiin ja bartaeaiggádiin dasa ahte sii sáhttet ávkkástallat gillesearvevuoigatvuođas dan oasi mii guoská Stuorrajoga guollebivdui.

Guollebivdovuoigatvuođas lea sierra riektedili vuođđu iige leat danne FeFo hálddašeamis.

– Dát mearkkaša ahte eananeaiggádiin lea riekti bivdit Stuorrajoga. Dáid eananeaiggádiin leat dat vuoigatvuohta go sis leat čanastumit daidda olbmuide geat álgo álggos orro báikkis, čilge Gauslaa.

Uhcitlohku (Andersen) ii ane ahte lea doarvái čanus dasa ahte eanaeaiggádiin ja bartaeaiggádin lea sierra guollebivdovuoigatvuohta.

 

Báikkálaš eanaeaiggádiin ja bartaeaiggádiin Vuođavuonas, lea vieruiduvvan rievtti vuođul, vuoigatvuohta vágiide (stáffuide) dán guovllus. Meahcceváriid ávkkástaladettiin ealáhusa oktavuođas lea maiddái ásahuvvon vuoigatvuohta dárbbašlaš mohtorjohtolahkii árbevirolaš máđiid mielde. Vuoigatvuohta ii fátmmas mohtorfievrojohtima Vuođavutnii.

 

Muđuid:

6. Guovllu báikeássit muđuid, leat árbevirolaš geavahanguovlluineaset olahan oktasaš geavahanvuoigatvuođaid máŋggalágan meahcásteapmái. Dán guovllus lea ásahuvvon geavahanvuoigatvuohta boazodolluige. Sihke báikeolbmuid ja boazodoalliid vuoigatvuođat fertejit doaimmahuvvot gustojeaddji lágaid mielde.

Konklušuvnnat leat ovttajienalaččat earret go lea guovttelágan oaidnu ealgabivddu vuoigatvuođa rievttálaš vuđđui, ja guollebivdovuoigatvuhtii Stuorrajogas Bearalvági gielddas.

Konklušuvnnaid sáhttá ovddidit Finnmárkku Meahcceduopmostullui ovdal cuoŋománu 16. b. 2017.

 

Komišuvnna konklušuvnnaid vuođđun leat dábálaš riekteprinsihpat mo guhkes áiggi geavahusa bokte sáhttá olahit vuoigatvuođaid. Jos galggaš geavahusa vuođul nákcet olahit vuoigatvuođaid, de ferte dat leat leamaš guhkesáigásaš ja oktilaš, das ferte leat leamaš dihto viidodat ja dat ferte maiddái leat dan áddejumi vuođul ahte geavahusa vuođđun lea vuoigatvuohta.

 

Loga olles Finnmárkokomišuvnna raportta dáppe.

 

 

 

 

-Almmuhus-