– Lean leamaš lulde beare guhká. Orru buorre ja lunddolaš fárret fas ruovttoluotta iežan ruohttasiidda.
Nu lohká nuorra falástallantaleanta Hans Kristian Okstad Løkvoll (19), gii aiddo lea fárren Lulli-Trøndelágas Áhkanjárgii
2019 njukčamánus oassálasttii Løkvoll sumofággádallama Norggameasttirgilvvuide, ja doppe vuittii son guokte silbba. Buoremus boddu karriearas dán rádjái ledje máilmmimeasttirgilvvut Odessas Ukrainas. Maŋŋel dan lei son Budapestas sumofággádallamis. Son lea maid bures dahkan Bådåddjocupas ja Eurohpácupas.
Rámis iežas sámi ruohttasiid dihte
Fággádallantaleanta lea eret Høylandet báikkis Lulli-Trøndelágas, ja son lea rámis go aiddo lea fuobmán ahte sus leat sámi ruohttasat. Son lea dutkan báikkálaš girkogirjjiid, ja nu fuomášii son bearaš-čiegusvuođa, namalassii bearraša sámi ruohttasiid. Su áhčči lea eret Olmmáivákkis, Gáivuona suohkanis. Dat lea mearrasámiid guovlu, mii lea dovddusin šaddan go lágidit Riddu Riđu.
– Mun lean riegádan 2001:s iige hal mus obage leat makkárge vuostemiella sámevuhtii, lea baicca nuppe ládje, muhto mu váhnemiin ja sudno buolvvas dáidet eará vásáhusat. Áhčči ja áddjá eaba goassege namuhan munnje sámi fulkkiid birra ovdal go mun ieš dan gávnnahin. Maŋŋel go dan gávnnahin, de leaba soai dadjan dušše «nu beare lea». Mu máttaráddjá jáhkkimis humai sámegiela muhtumin, muhto dan birra eai nu nu olus jurddahallan. Dáruiduhttin lea dagahan ahte mu váhnemiid buolva eanet heahpanaddet iežaset sámi ruohttasiid dihte. Mun jáhkán gal ahte dálá nuorain lea áibbas eará oaidnu sámevuhtii, lohká son Ávvirii.
Gávnnai vástádusa girkogirjjiin
Sullii mánu áigi válljii Løkvold fárret davás, Áhkánjárgii.
– 2018 čavčča fuomášin ahte mus leat sámi máttut. Muhtun sámi ustibat Snoasas jearahišgohte mus lean go mun sihkar ahte mus eai leat sámi genat. Buot eará bearrašiin suohkanis goit leat sámi máttut, ja lea ártet jus mus eai leat. De sáhkkiivuođain ohcagohten Gáivuona girkogirjjiin, maid gávdnen neahtas, muitala Hans Kristian.
Son de gávnnahii ahte sus leat sámi fuolkkit sihke eatni ja áhči bealde.
– Áhči beale máttarádjá nama maŋábeallái Girkogirjjis lei čállon «LAPP». Dat gal duođas hirpmástuhtii mu, muhto ii mu mielas lean dat heahpat, nu go várra mu váhnemiid buolvvaide lei sámevuohta. Dáruiduhttinproseassa lea leamaš noađin olu bearrašiidda. Muhto mun dovden iežan rámisin go gulan sámi kultuvrii, ja mu mielas lea sámi kultuvra leamaš gelddolaš. In leat jurddahan man galle proseantta mun lean sápmelaš genehtalaččat, muhto mun dovddan iežan sápmelažžan, ja dat leage váldoágga. Dál lean mun čađaheame sámegielkurssa ja mus lea mokta oahppat eanet. Álggos ohppen muitalit gii mun lean ja gos mun lean eret, ja diekkáriid. Dan lassin máhtán goit čállit sámegielbustávaid ja diftoŋggaid. Ipmirdan maid álkes sámegielcealkagiid, muitala son Ávvirii.
Áigu levget sámeleavggain
Løkvold oaivvilda ahte su sámi kultuvra galgá oidnot das maid son bargá.
– Niehku lea ovddastit sámi etnisitehta gilvvuin. Vaikko vel ii leatge nu olu individualisma fággádallamis, nu go ovdamearkka dihte MMA:s ja boksemis, de livččii mu mielas hui somá doallat leavgga mas leat sámi ivnnit maŋŋel fággádallangilvvu, dadjá son.
Čállán: Nils Gjerstad
