-Almmuhus-
OĐĐASATÁššáskuhttui dadjan: «Mun boađán báhčit oaivvi dis eret buohkain» – dikkis son...

Áššáskuhttui dadjan: «Mun boađán báhčit oaivvi dis eret buohkain» – dikkis son beasai friddja

-

-

Áššáskuhtton dievdu lei áššáskuhtton nihttán sierravuodjinlobilávdegotti jođiheaddji báhčit, muhto diggi ii jáhkkán čuoččuhusaide su vuostá ja áššehuhtii su.

Sis- ja Nuorta-Finnmárkku diggegoddi meannudii guovvamánu 4. beaivvi ášši go dievdu galgá nihttán Guovdageainnu suohkana sierravuodjinlobilávdegotti jođiheaddji báhčit, go lávdegottis eai lean dohkkehan ollásii su sierravuodjinlobi ohcama. 

Guovvamánu 8. beaivvi celkui duopmu, gos dievdu áššehuvai.

Duomus boahtá ovdan ahte eanetlohku duopmáriin, mielduopmárguovttos, áššehuhtiiga dievddu go vihtanat leat čilgen iešguđet ládje movt čuoččuhuvvon nihttagat leat daddjon ja ahte eai leat oba nu ge daddjon. Váldoduopmár gal jáhkii lávdegotti jođiheaddji čilgehussii, muhto lei unnitlogus mielduopmáriid vuostá.

Čuoččuhuvvon báhčinnihttagat

Lei suoidnemánu 8. beaivvi 2021 go Guovdageainnu suohkana sierravuodjinlobilávdegoddi biehttalii áššáskuhtton divdui ollásii addit vuodjinlobi gokko lei ohcan. Dan oktavuođas lea áššáskuhtton dievdu riŋgen lávdegotti jođiheaddjá badjelaš bealguđas eahkes. Mihttu lei hupmat sierravuodjinlobi biehttaleami birra.

Duomus boahtá ovdan ahte lávdegotti jođiheaddji lea vuos riŋgen áššáskuhtton divdui 17.16 dan beaivvi, ja dasto lea áššáskuhtton dievdu riŋgen oktiibuot ovccegeardde lávdegotti jođiheaddjái, gaskal 17.40 ja 18.49 dan beaivvi.

Go gávccát geardde dievdu riŋgii, dalle vástida lávdegotti jođiheaddji ovttasássi telefovnna ja bivddii dievddu riŋget suohkana rabasáiggis jus áigu váidit sierravuodjinlobi meannudeami.

Go ovccát geardde dievdu riŋge, de goitge lávdegotti jođiheaddji vástidii ieš telefovnna. Dalle galgá ge ášši čuožžilan mii lea eahpečielggas čilgehusaid vuođul.

Lávdegotti jođiheaddji čilgii dikkis ahte áššáskuhtto dievdu orui gárremiin, son garrudii ja lei suhttan. Dan oktavuođas galgá ge dadjan «Mun boađán báhčit oaivvi dis eret buohkain», ja dan logai gullan sihke su ovttasássi, su áhčči  ja su eadni.

Áššáskuhtton dievdu ii loga iežas nihttán, muhto áigon muitalit ahte son áigu váidit sierravuodjinlobi meannudeami Stádahálddašeaddjái, go su mielas eai leat lávdegottis meannudan su ášši doarvái bures. Son čilgii dikkis ahte lei lávdegotti čálli gii lei ávžžuhan su riŋget lávdegotti jođiheaddjái ášši dáfus.

Čilgehusat

Lávdegotti jođiheaddji áhčči duođaštii iežas gullan ságastallama, muhto čilgii iežas ipmirdan báhčináitaga veahá eará láhkai. Son maid čilgii ahte son muitá ahte leigga dušše soai guovttá bártniin geat gulaiga ságastallama.

Áššáskuhtton dievdu lei politiijaide čilgen ahte lei akto go son riŋgii. Maŋŋel son lea muitán ahte sus lei olmmái gii gulai go son riŋgii ja mii daddjui, ja gii de čilgii ahte áššáskuhtton dievdu ii leat nihttán lávdegotti jođiheaddji.

Áššáskuhtton dievdu čilgehus dasa lei ahte son lei šohkas go su čuoččuhit nihttán ja go politiijat áigo sus visot bissuid váldit. Dat lei manin son ii lean muitán álggos ahte sus lei olmmái gii gulai ságastallama. Dat olmmái lei dikkis vihtanin, ja son duođaštii áššáskuhtton dievddu gullan go humai telefovnnas, ja ahte dievdu ii nihttán ovttage.

Juohkásan

Diggi juohkásii áššis, go eanetlohku jienastii áššehuhttit dievddu, ja unnitlohku fas dubmet nu go dievdu lei áššáskuhtton.

Eanetlohku oaivvildii ahte dat ii duođaštuvvon doarvái bures. Dikki eanetlohku čujuhii dasa ahte lávdegotti jođiheaddji ja su áhčči čilgiiga goabbat ládje dan movt dáhpáhuvai. Vaikke bárdni lei áibbas sihkar ahte su ovttasássi ja eadni gulaiga ságastallama go son váccii sin lusa. Su áhčči fas čilgii ahte lei dušše son ja su bárdni geat gulaiga ságastallama. Son ja su áhčči čilgiiga maid goabbat ládje dan dáfus ahte go lávdegotti jođiheaddji ii loga áššáskuhtton dievdduin hupman meannudanášši birra ovdal, de su áhčči čilgii ahte son gulai ságastallamis ahte dan birra leigga hupman ovdal.

Lávdegotti jođiheaddji čilgehus maid spiehkasta doaibmi suohkandirektevra čilgehusas, go suohkandirektevra lea čilgen ahte lávdegotti jođiheaddji lea muitalan sutnje ahte lea máŋgii áššáskuhtton dievdduin hupman sierravuodjinlobi ášši birra.

Dikki eanetlohku maid dadjá ahte lávdegotti jođiheaddji sáhttá reageren go áššáskuhtton dievdu áiggui ášši meannudeami váidit Stádahálddašeaddjái, ja ahte son dan geažil lea liiggástallan duođalašvuođa das maid áššáskuhtton dievdu lea dadjan.

Eanetlogu bealis maid oaivvildit ahte áššemeannudeapmi sierravuodjinlobi dáfus lea cuiggodanveara, go lávdegotti čálli lea duođaštan ahte livččii dábálaš mieđihit sierravuodjinlobi vuodjit tráktorluottaid mielde nu go áššáskuhtton dievdu lei ohcan vuodjinlobis.

Dikki eanetlohku maid oaivvildii ahte áššáskuhtton dievddu vihtana čilgehus deattuhuvvo, ja sáhttá leat  áššáskuhtton dievdu leamašan dakkár dilis ahte ii muitán namuhit iežas vihtana politiijaide.

Luohtehahtti čilgehusat

Dikki unnitlogu bealis daddjo fas duomus ahte su mielas leat sihke lávdegotti jođiheaddji ja su áhčis luohtehahtti čilgehusat. Soai čilgiiga veahá goabbat ládje dan dáfus geat gulle ságastallama, muhto goappašagat leigga sihkkarat ahte ovddiduvvojedje báhčináitagat.

Unnitlogu bealis maid oaivvilda ahte áššáskuhtton dievddu diehtu, ahte váidit sierravuodjinlobi meannudeami Stádahálddašeaddji, ii lea doarvái motiiva politiijaide váidit.

Unnitlogu bealis maid oaivvilduvvo ahte go nu máŋgii lea riŋgen áššáskuhtton dievdu, de orru maid čájeheame ahte áššáskuhtton dievdu lei suhttan, ja de sáhttá viidánan ságastallan, nu go gillájeaddji lea čilgen.

Áššáskuhtton dievdu áššehuvvá de eanetlogu oainnu vuođul.

SUOHKAN VÁIDÁN: Lei Guovdageainnu suohkana doaibmidirektevra, Karin Hætta, gii áitagiid lea váidán politiijaide. Govven: Iselin Skum (vuorkágovva)
SUOHKAN VÁIDÁN: Lei Guovdageainnu suohkana doaibmidirektevra, Karin Hætta, gii áitagiid lea váidán politiijaide. Govven: Iselin Skum (vuorkágovva)

Stádaadvokáhtta mearrida

Ášši áktor, politiijaadvokáhtta Jennifer Huby Sveinbjørnsson, ii áiggo kommenteret duomu ja son čállá ná Ávvirii:

«Mii sáddet ášši Romssa ja Finnmárkku stádaadvokáhttii, ja son de mearrida galgá go guoddaluvvot ášši vai ii».

Guovdageainnu suohkana doaibmi suohkandirektevra, Karin Hætta, duođašta ahte lea suohkan váidán ášši, muhto ii áiggo ieš dan duomu kommenteret.

– Mun luohtán ahte stádaadvokáhtta dahká rivttes mearrádusa dan áššis, lohká son.

 Áššáskuhtton dievddu bealušteaddji, Ole Morten Olli Sara, ii lean oažžumis ságaide go son lea eará dikkis olles beaivvi.

-Almmuhus-