Árvala Finnmárkku politiijaguovllu rievdadit Sámi politiijaguovlun

Go Norgga politiijabálvalus rievdá, de galgá álbmoga sihkkarvuohta ja oadjebasvuohta buorránit guovlluin gos olbmot ellet ja mátkkoštit.

Sápmelaččat galget miehtá Finnmárkku beassat gulahallat sámegillii ja politiijain galgá nana kulturgelbbolašvuohta vai sihkkarastet sámiid riektesihkkarvuođa, árvala Finnmárkku politiijameašttir go galgá rievdadit ja buoridit politiijabálvalusa.

Sierra sámi politiijaguovlu

Finnmárkku politiijaguovllu gulaskuddamis árvalit buoredit sápmelaččaid politiijabálvalusa.

Áigumuš lea šaddat sámi politiijaguovlun.

– Jus mii goassege galgat loktet sámivuođa politiijas, de fertet dan dahkat olles Finnmárkkus. Ovdamearkadihti johtet boazosámit mearragáddái ja orrot doppe ollesáiggi jahkebeali, ja politiijaoperašuvdnaguovddážis oaidnit maid stuora dárbbu. Danin fertet loktet sámi gelbbolašvuođa miehtá, eat ge dušše sis-Finnmárkkus, lohká Finnmárkku politiijameašttir Ellen Katrine Hætta.

Sihkarastit riektesihkkarvuođa

Norgga eiseválddiid ovddasvástádus lea láhččit dili nu ahte sámi álbmoga giella, kultuvra ja servodat seailluhuvvo ja ovdána.

Finnmárkkus ásset olu sámit, ja danin lea politiijaguovllus stuora ovddasvástádus.

– Mu mielas lea dárbu loktet gelbbolašvuođa jus galgat buoredit sámiid riektesihkkarvuođa ja addit buori bálvalusa iežamet ássiide, lohká Hætta.

Guorahallamat čájehit ahte sámit oaivvildit ahte eiseválddit eat ane doarvái bures árvvu sin árbevierus ja riektesihkkarvuođas.

Loktet giella- ja kulturmáhtu

Áigumuš lea ahte sihke olbmot ja bargit besset sámástit Finnmárkku politiijaguovllus.

Dasa lassin lea ulbmil rekrutteret ja hukset dálá bargiid kulturgelbbolašvuođa.

– Dát šaddá dieđusge hui hástaleaddji bargun, muhto mun jáhkkán ahte nagodit hukset gelbbolašvuođa jus mis lea dáhtu. Vuosttažettiin šaddá dehálaš oažžut ođđaoahppan sámegielat politiijat iežamet politiijaguvlui. Muđui fertet loktet dálá bargiid gelbbolašvuođa, čilge politiijameašttir.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

Našunála dássái

Boahtte áiggis galggašii Finnmárkku politiijaguovlu doaibmat maiddái našunála dásis, sii galggašedje láidestit fágalaš gelbbolašvuhtii ja doarjut Politiijadirektoráhta ja eará guovddáš eiseválddiid politiijaguoskevaš sámi áššiin.

– Mun oaivvildan ahte Finnmárku galgá vástidit ja čuovvolit sámi áššiid miehtá Norgga, deattuha Ellen Katrine Hætta.

Doaivva

Finnmárkku politiijaguovlu lea maid geahčadan vejolašvuođa ásahit politiijaossodaga mii fátmmasta gielddaid mat gullet sámegiela hálddašanguvlui, muhto dás ii livčče politiijafágalaš ávki ja ossodagas eai livččii gártat doarvái bargit buot doaimmaide. Dasa lassin čuozašii dát eará guovllu rievdadusaide.

Dálá árvalus lea sáddejuvvon gulaskuddamii, ja politiijameašttir lea positiivalaš.

– Boahtte vahkkus deaivvadan suohkaniiguin ja áiggun viggat vástidit sin gažaldagaide. Gulaskuddamii lea bidjon guhtta vahkku. Guovddáš eiseválddiid jáhkkán doarjut árvalusa ahte Finnmárkkus galgá ovddasvástádus sámi guoskevaš áššiide, dadjá Hætta.

Sámediggi doarju

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ii leat lohkan Finnmárkku politiijaguovllu gulaskuddama, ja kommentere danin ášši obbalaččat.

– Mu mielas lea buorre go politiijat váldet duođas hástalusa mii guoská gearggusvuhtii ja riektesihkkarvuhtii. Lea dehálaš ahte sápmelaččat besset gulahallat sámegillii politiijaáššiiguin ja go leat heahtedilis. Dat lea váilevašvuohta otná dilis, lohká son.

Lávki rievttes guvlui

Sámi gelbbolašvuohta politiijain lea buorre álgu, oaivvilda sámediggepresideanta.

– Vaikke sis-Finnmárkku diggegottis lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta, de lea hui dehálaš ahte lea seamma gelbbolašvuohta doppe gos ášši vuolggahuvvo. Boahtte áiggis galggašii dieđusge buoridit gelbbolašvuođa eará dásiin riektevuogádagas maid, muhto dá lea buorre álgu ja orro lávki rievttes guvlui, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

Muittuha julev- ja máttasámiid riektesihkkarvuođa

Áigumuš gieđahallat buot sámi guoskevaš áššiid sáhttá leat hástaleaddjin, oaivvilda Keskitalo.

– Politiijat fertejit dieđusge jurddašit ahte mis leat iešguđet sámegielat, jearaldat lea ahte nagoda go Finnmárkku politiijaguovlu dan dustet. Otná teknologiijan ja kulturgelbbolašvuođain dieđusge sáhttá gokčat maiddái julev- ja lullisámi guovlluid, loahpaha son.

Ii sirdde politiijaid gávpogii

Norgga politiija galgá šaddat beaktileabbo ja buoret, jođihangoddi galgá šaddat fámoleabbon ja dasa lassin galget effektiviseret resursageavaheami.

Danin árvala Finnmárkku politiijameašttir ásahit njeallje stuorebuš bálvalusossodaga mat hálddašit 15 politiija bargobáikki.

– Mii leat veahá erenomáš dilli Finnmárkkus. Dálkkádaga, guhkes gaskkaid ja danin go olbmot ásset boaittobeal guovlluin fertejit politiijat leat ain masá buot báikkiin nu go dál. Finnmárkkus eat áiggo sirdit politiijaid márkanis gávpogii, lohká politiijameašttir Ellen Katrine Hætta.

Heaittihit golbma leansmánnekantuvrra

Gulaskuddamis árvala politiijameašttir heaittihit golbma leansmánnikantuvrra.

Gáŋgaviika galgá ovttastahttojuvvot Davvesiiddain, Láhpi Álttáin ja Unjárga ges Deanuin.

– Mun háliidan lagas gulahallama dáid gielddain, ovttas galgat gávdnat buriid čovdosiid. Mu sávaldat lea ahte politiija galgá seamma buori barggu čađahit dáid guovlluin go eará sajiin, lohká Hætta.

Leansmánnit soitet jávkat

Álttá ossodat fátmmasta Álttá, Láhpi ja Guovdageainnu politiijaid, Hámmárfeastta ossodat ges Hámmárfeasta, Fálesnuori, Ákŋoluovtta, Muosát ja Davvenjárgga politiijaid.

Porsáŋggu ossodahkii ges šaddet Porsáŋggu, Kárášjoga, Davvesiidda ja Gáŋgaviikka politiijat ja Várjjat ossodahkii Mátta-Várjjat, Bearalvákki, Báhcavuona, Čáhcesullo, Várggáid, Deanu ja Unjárgga politiijat.

– Leansmánnevirggit soitet jávkat, muhto leansmánnikantuvrrat bisuhuvvojit. Ulbmil lea ahte mis galget eambbo bargit ja unnit jođiheaddjit, loahpaha politiijameašttir Ellen Katrine Hætta.