Polskalaččat leat boahtán Davvi-Norgii gos vázzet viesus vissui ja fállet vuovdit stoahkanhearvvaid. Olbmot vásihit ahte polskalaččat bahkkejit vissui ja gevrejit danin vuvdiid mannat, muhtimiid mielas ges lea dušši ballat olgoriikkalaččain.
Polskalaččat leat boahtán Davvi-Norgii gos vázzet viesus vissui ja fállet vuovdit stoahkanhearvvaid. Olbmot vásihit ahte polskalaččat bahkkejit vissui ja gevrejit danin vuvdiid mannat, muhtimiid mielas ges lea dušši ballat olgoriikkalaččain.
Maŋimuš beivviid leat sihke guovdageaidnulaččat ja kárášjohkalaččat deaddilan sosiála mediaide govaid polskalaččain geat vázzet viesus vissui ja fállet vuovdit muorra stoahkanhearvvaid. Olbmot leat guovtti oaivilis, muhtimat ballet olgoriikkalaččain ja earát ges árpmihit sin. Go polskalaččat ollejedje ikte Mázii, de luittiiga Sara Alette ja Isak Anders Eira galbmon dievddu vissui.
– Son bođii sisa ja lei nu movttet. Son fálai vuovdit duhkkorasaid, osten muorrabiillaža 100 ruvdnui. Dat lei dábálaš nuorra olmmoš, logai son lea studeanta ja dárbbaša danin ruđa. Ii son lean issoras, muhto in dieđe livččen go luoitit su sisa jus isit ii livčče ruovttus, muitala Sara Alette Eira.
Sara Alette Eira. Priváhtagovva.
Guovdageainnus ii lean bures boahtin
Sara Alette ja su isit jearaheigga dievddus lea go okto jođus, muhto son lei čilgen ahte sus leat olbmát mielde. Dievdoolmmoš muitalii maiddái ahte muhtin guovdageaidnulaččat luite beatnaga su maŋŋái ja čájehedje muora mainna áigo fađđulit su.
– Guovdageainnus ii lean bures boahtin, muhto dáppe lei muhtin áhkus ožžon arvereddjo go nu arvvii. Munno mielas maid orui suddu sutnje go orui galbmon, sus ledje ruvssodan bealljit ja gieđat. Danin válddiime sisa vai čájeha maid vuovdá, čilge Eira.
Hárjánan mánnávuođa rájes
Sosiala mediain váruhit olbmot polskalaččain ja maiddái Davvi-Norgga mediat čállet polskalaččaid birra geaid ii okta ge riekta dieđe leat go váralaččat vai leat go rehálaš olbmot. Sara Alette Eira lei maid ovdalgihtii mearridan ahte ii raba uvssa polskalaččaide jus fal Mázii bohtet. Son siđai isida lásset uvssa, muhto guoibmi baicce rabai uvssa.
– Ii son orron oaidnit váralažžan, in ge leat gullan ahte leat bargan baháid. Mánnán lean vásihan tateriid, ja soaittán danin hárjánan olgoriika olbmuide. Mu mánnávuođabáiki lea Heammogiettis luoddaguoras, ja min uksa lávii rabas vánddardeddjiide. Eadni ja áhčči láviiga váldit sisa sihkkelastiid jus ledje njuoskan, muhtimat lávejedje idjadit maid. Soaittán dan rájes hárjánan, muitala son.
Harstadii mannamin
Sara Alette jáhkká ahte media čállosiid balddihit olbmuid, ja muitala ahte lei várra nuppes ge luoitit polskalaš vuovdi vissui.
– Hui sihkkarit luoittán, beare ii leat olles čora. Jus guokte-golbma olbmo bohtet, de ii leat gal sihkkar ahte raban uvssa, lohká son.
Son muitala maiddái jearran polskalaš dievddus gosa guvlui dál mátkkoštit, vástádussan logai iežaset mannamin Harstad guvlui.
Čearggui ja gevrii mannat
Nubbi polskalaš vuovdi ges skoalkalii Inga Hermansen Hætta uksii Guovdageainnus. Dát dáhpáhus bovttii bahča muittuid, go ovddit jagi rieviduvvui Hætta oaivegávpogis. Golmmas suoládedje sus dalle golle giehtabátti.
– Danin lei hui unohas go polskalaš bahkkii vissui, mun ballájin. Mun čergon sutnje ja gevrejin su mannat. Mun gal vel birgen, muhto jurddašan vuorraset olbmuid birra geat eai soaitte nu garrasit duostat čeargut. Lea hui unohas ja dieđusge suorganin go áigu vissui vaikke in suova, muitala Hætta.
Inga Hermansen Hætta. Vuorkágovva.
Govvii polskalačča
Go polskalaš guđii Inga Hermansen Hætta šillju, de coahkkalii son govaid dievddus gii manai skoalkkuhit ránnjá viesu uvssa. Dáid son bidjalii Facebook neahttabáikái váruhandihti earáid. Govat leat áŋgiruššan olbmuid ja badjel 50 eará geavaheaddji leat juohkán govaid neahttabáikkis.
– Mun almmuhin govaid vai dovddusindagan vánddardeaddji, soapmásat soitet háliidit gáhttet iežaset. Olbmot leat sádden e-poastaid munnje ja lohket buorren go lean juohkán govaid. Muhtimat gal oaivvildit ahte dagahan hysteriija, ja dat lea hui váidalahtti. Mu mielas lea heitot dáhku polskalaččain ráfehuhttit olbmuid ja oaivvildin ahte govat sáhttet gáhttet birrasa, lohká Hætta.
Vásihan ahte gielistit
Inga Hermansen Hætta lea maid vásihan dan áiggi go taterat ja ruoššat lávejedje johtit viesuid mielde vuovdindihti iešguđetlágan dávviriid. Son muitala oktii áiggis luoitán taterbára vissui geat geahččaleigga vuovdit láhtteránu mii lei ráhkaduvvon kamelaullus.
– Mun cahkkehin geahččalanbihttá ja čájehuvvui ahte ii lean kamelaullu. Máŋga jagi áigi ges váccii dáppe dievdu gii báhpárii lei čállán ahte lea gielaheapmi ja bealjeheapme. Su in luoitán sisa ja go jorggihii ránnjá viesus de vuoddjájin maŋŋái. Mun rassehin biilla go ii oaidnán mu ja deaddilin njurggona. Son njuikii luottas eret, ja bealjehis gielahis olmmoš gal ii lean galgat dan dahkat, loahpaha Hætta.
Lobálaš
Politiijat eai várut polskalaččaid váralažžan go eai leat ožžon makkár ge dieđuid vearredaguid dahje suoládemiid birra.
– Eat geavat áiggi dutkat manin polskalaččat leat dáppe, lea lobálaš vázzit viesus vissui vuovdalandihti stoahkanhearvvaid, lohká Oarje-Finnmárkku politiijaguovllu riekte- ja áššáskuhttiovttadaga hoavda Thomas Darell. Son ii loga politiijaiguin ákka váruhit ge olbmuid luoitimis polskalaččaid vissui.
– Diehttelasat galgá geavahit jierpmi go veardida gean luoitá vissui, lohká son.
Ii leat lohpi vašálaš čállosiid čállit
Darell ii loga diehtit manin olbmot bidjet polskalaččain govaid sosiála mediaide. Son lohká váttisin dulkot leat go olbmuid dagut lobálaččat.
– Priváhta siidduide lea lohpi bidjat govaid, muhto jus nuppis ii leat jearran lobi, de ii leat dohkálaš deaddilit govaid. Rabas siidduide ii galgga gal almmuhit govaid. Dat mii guoská čállosiidda, de gildojuvvo vašálaš čállosiid almmuhit Norggas, čilge son.
