-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATÁnnes (70) ilbmá vuosttaš dikta­girji

Ánnes (70) ilbmá vuosttaš dikta­girji

-

-

Anne Olli lei álggos jurddašan ahte ii goassege áiggo almmuhit su divttaid, muhto nu aŋkke gárttai.

1980-logu rájes lea Kárášjohkalaš Anne Olli čállán divttaid duollet dálle. Daid lea vurkkodan guhkit áiggi badjel ja dál ilbmá sus diktagirji. 

– Dalle 1980-logus, go vázzen oahpaheaddjeskuvlla, de lei mis oahppu girječállima birra ja dan rájes lean čállán divttaid. Dán diktagirjjis bohtet leat divttat mat leat dalle jo čállon. Buot divttat eai leat dálá ságat, bohkosa Anne Olli.

Su vuosttaš diktagirjjis šattai namma «Mu diktagirji», ja lea Gollegiella lágádus mii almmuha dan.

–  Lean duos dás ain čállán divttaid ja nu lea ge čoggon veaháš miige. Divttaiguin guoskkahan áibbašeapmái, ilolaš dáhpáhusaide, imaštallamiidda, ja kánske muhtin divttat leat šláddariid birra maiddái. In sáhte čatnat girjji ovtta fáddái ja danne lea girjji namma «Mu diktagirji», muitala varas girječálli.

Heittii barggus ja álggii ođđa ohppui

Ánnes lea máhttu girje- ja diktačállimis. Jagis 2017 heittii Ánne barggus NRK sámerádios ja manai ealáhahkii. Son álggii dalle girječállinohppui, man Sámi girječálliid searvi ja Sámediggi lágidii, ja dainna gearggai jagis 2019. 

– Álgen dan ohppui vai mus lea mainna buđaldan ealáhagas, bohkosa Ánne ja joatká:

– Go gergen dainna oahpuin de lohken ahte in áiggo goassege almmuhit divttaid, muhto nu dat aŋkke gárttai. Mun álgen čohkket, geahčadit ja bardit mu divttaid, ja nu gávnnahin ahte daid han gal oažžu almmuhit. Lean čohkken daid divttaid maid heive almmuhit, go ii olmmoš gal buot divttaid sáhte almmut.

– Boares divttat čuhcet jurdagiidda

Dál leat gollan badjel 40 jagi das rájes go Ánne Olli álggii čállit divttaid ja daid olu jagiid olle olmmoš vásihit olu ja dovdat vaikke makkár dovdduid.

– Go mun logan daid boares divttaid, de boahtá muitui juste manne čállen daid. Girjjis leat muhtin divttat mat buktet váivves ja buriid muittuid, morašlaš muittuid maiddái. Dieđusge dat čuohcá jurdagiidda. Olmmoš han smiehttá mii dalle dáhpáhuvai go čállen daid divttaid, muitala Ánne.

Son čilge ahte lea juohke olbmo duohken mo vállje tulkot divtta:

– Čálli ii galgga muitalit divtta sisdoalu ja duogáža. Dikta lea dakkár man lohkki dahje guldaleaddji galgá tulkot nu mo ieš ádde. Son galgá bidjat dasa sisdoalu, soaitá son ge vásihan juoidá mii boktá dovdduid, dadjá Ánne.

Eambbo girjjit boađi boađi

Ánne illuda su vuosttaš girjealmmuheapmái, muhto muitala vel ahte sus leat eambbo girjjit boahtime.

– Mus lea romána maid boahtimin. Lean geargan dainna ja dolvon lágádussii, ja dál lea sin duohken. Kánske jagi geahčen ilbmá nubbi girji mus, muitala Ánne Olli.

Girjealmmuheapmi ruovttubáikkis

Sámedikki girjerádjosis galgá Ánne Olli vuosttaš diktagirji almmuhuvvot gaskavahkku, miessemánu 11. beaivvi, diibmu 11. Doppe galgá Ánne lohkat moadde divtta su girjjis ja šaddá smávva ságastallan. Diktačálli illuda dasa.

– Lean máŋga girjealmmuhemiin leamaš dalle go ieš bargen journalisttan ja dieđán mii doppe dáhpáhuvvá, muhto mus ii leat alddis goassege leamaš girjealmmuheapmi. Mun sávan doppe fitnet olbmot guldaleame ja oaidnime, loahpaha Ánne Olli.

-Almmuhus-