-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATAnn Karin Kvernmo - NSR 3. evttohas Viesttarmeara válgabiirres

Ann Karin Kvernmo – NSR 3. evttohas Viesttarmeara válgabiirres

-

-

Válgabiire: Viesttarmearra

Bellodat: NSR

Namma: Ann Karin Kvernmo

Ahki: 46

Siviiladilli: Singel

 

 

 

Bargu ja oahppu

 

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

 

– Lean doaimmahan dállodoalu gos gáiccamielkki buvttadin. Lean vázzán Valáštallanlinjjá Beardogoržžis, oahppan koahkka ja guossoheaddji, muhto in váldán fágareivve. Dán áigge barggan «Fjellkysten» guosseviesus Loabágis, muhto álggán fargga doaimmahit «Foldvik Brygge» Rivttáin. Muđui lean dego buđet ja sáhtán geavahuvvot feara masa.

 

Eatnigiella/ giella

– Ipmirdan sámegiela bures, muhto oiddán dárogiela hupmat.

 

Politihkalaš duogáš

 

Guđiid bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

 

– Leamaš miellahttu Sámiid Álbmotsearvvis, eanašáiggi dan rájes álggahuvvui, oanehaš lean váldán bottu. Lean čohkkán Sámiráđis ja ovddastan dan guhkes áigodaga.

 

Váibmoáššit

 

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

 

– Fuolahit sámegiela, kultuvrra ja sámi vuoigatvuođaid.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Evttohas ii leat vástidan.

 

Čilge manne/ manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

 

– Mun in vuosttal ruvkedoaimmaid, nu guhká go ii billis eará ealáhusaid ovdii dain guovlluin ii ge leat seaguhussan oktiige. Nu guhká go jierpmálaččat dahkkojit áššit ja gulahallan lea buorre sin gaskkas geat leat seaguhuvvon áššái, de in oainne ákka bissehit.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

 

– Nu mo boazodoallopolitihkka lea dál, de ii doaimma. Dat mii lea dehálaš boahttevaš áigodagas, lea geahčadit boazologuid ja boraspireváttuid. Dát ii guoskka dušše boazodollui, muhto maiddái earáide geat doaimmahit eanandoalu min guovlluin.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas / álgit ealáhussii?

 

– Eanandoallu. Nu go mun oainnán dán, de fertet mii šaddat čeahpibun fuolahit eanandoalu. Láhčit doarjjaortnegiiguin ja vuosttaldit ahte doalut min riikkas vuvdojit astoáiggeviessun gos leat stuora vejolašvuođat doaimmahit guoddevaš dállodoalu. Luvven orrun- ja doallogeatnegasvuođa gal mun vuosttaldan oalát, ja áiggun garrasit bargat dan vuostá sihke sámi ja dáru politihkas.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

 

– Guolástuspolitihkka lea huksejuvvon boastut, ja mun oaivvildan earret eará dan ahte guolleearri galgá gullat báikkálaš olbmuide ii ge feastonuohttefatnasiidda. Mearrasámiid rievttit merrii fertejit maid sihkkarastot lágas, juoga mat eai leat dál.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

 

– Sámediggi lea nu go mii oaidnit bures juo álgán fuolahit sámegiela, sii lea lasihan doarjaga mánáidgárddiide. Go mánát leat unnit, de lea dehálaš álgit oahpahit sin. Joatkit giellakurssaiguin vuorrasit olbmuide geat eai ožžon vejolašvuođa oahppat giela unnivuođa rájes, lea juoga mas mii sáhttit šaddat čeahpibun. Ii leat álki álgit skuvlii go lea boarráseabbon šaddan oahppan dihte ođđa giela, ja de fertet ge mii doarjut sin geat háliidit giela oahppat.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

 

– Turisma ja geavaheapmi sámi biebmoárbevieruin lea dat maid mun oaivvildan dehálažžan vuoruhit čuovvovaš áigodagas ja viidásit ovddasguvlui. Muhto ferte maid biddjot fokus ahte galgá dahkkot rievttes ládje. Dáinna mun oaivvildan ahte min sámi kultuvra galgá vuhtii váldot ii ge boastut geavahuvvot. Mii galgat leat albma.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

 

– Boazologu ášši lea čuohcan munnje eanemusat dán rádjái. Mii geat bargat ealáhusas, ja áigut bargat dainna, fertet oažžut lobi bargat dan ovtta vuogi mielde mas lea birgenvejolašvuohta olles bearrašii. Boazodoallu lea dakkár bargu, dat lea stuora ovddasvástádus gos don leat elliiguin fárrolaga measta olles áiggi. Dakkár go boraspirepolitihkka lea dál, de lea vel eambbo ovddasvástádus ja garrasit bargu. Boazodoallu ii leat 09:00-16:00 bargu. Dát lea eallinvuohki ja kulturárbi maid mii fertet áimmahuššat. Mus lea maid sávaldat ahte ovtta beaivvi mii oažžut doarjjaortnega sidjiide geat áigot árbevirolaččat bargat, nu mo dološáigge. Dát lea dan dihte go mii fertet áimmahuššat kulturárbbi man mii leat massime.

 

Beroštumit

 

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

 

– Vánddardit luonddus. Fitnat festiválain gos deaivvadan eará sápmelaččaiguin. Livččen várra sáhttit namuhit 100 diŋgga dás.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

 

– Šaddat eadni njealji fiinna mánnái.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

 

– Váccašan vuovddis, dahje finan muhtima guossis gos in šatta nu dávjá finadit.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

 

– Mu stuoramus ovdagovva lei ja lea mu áhčči. Son oahpahii munnje buot, gođđimis biiladivodeapmái. Son oahpahii mu vuhtii váldit luonddu. Ale váldde eanet go maid dárbbahat. Son álo logai, muitte leat earáid vuostá nu mo don háliidat earát galget du vuostá láhttet. Dát sánit leat bisánan muitui ja dán sávašin ahte eambbosat livčče čeahpibut geavahit.

-Almmuhus-