-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATAnárjoga álbmotmeahcis fas ealgabivdu

Anárjoga álbmotmeahcis fas ealgabivdu

-

-

FeFo lágidišgoahtá fas ealgabivddu Anárjoga álbmotmeahcis, dál leat mearrideamen bivdohattiid. – Divrras ovttaládje, muhto go rehkenastá, de ii leat sihkar ahte lea nu divrras, dadjet FeFos hattiid birra maid árvvoštallet.

Lohpi lea vuosttaš ­vuorus addon 2019 ja 2020 bivdojagiide. 

FeFo ohcamis boahtá ovdan ahte sii áigot ásahit gaskal vihtta ja gávcci bivdoleairra álbmot­meahccái gosa helikopteriin fievrre­dit bivdiid. 

Dasa lassin go áigot vel ráhkadit čieža bivdo­guovllu mat leat álbmotmeahci ravddas ja gosa galgá sáhttit vázzit.

FeFo meahcceossodaga jođi­headdji Einar Asbjørnsen muitala ahte lea ollu jagiid áigi go maŋemus lei bivdu álbmotmeahcis ja sii vurdet ollu ealggaid doppe.

Son muitala ahte Suoma bealde, ­Anáris, leat lohkan ealggaid ja doppe leat lassánan 1500 eallis 4000 eallái.

Stuorimus lassáneapmi lea Anárjoga álbmotmeahci guovllus. 

– Mis lea ulbmil geahččalit fas ­ásahit bivddu Anárjoga álbmotmeahccái. Mii leat ožžon lobi čađahit bivddu ja leat dál ohcan lobiid čađaheami ektui ja girdima ektui, dadjá Asbjørnsen. 

 

Ollu ealggat

Anárjoga álbmotmeahci ealgabivdu

FeFo lágidii ealgabivddu álbmot­meahcis 2003-2008 áigodagas, 2010:s ja 2014-2015.

Dasa lassin lei FeFo láigohan bivddu eará fitnodahkii 2013:s. 

Jagiid 2009, 2011, 2012, 2016, 2017 ja 2018 ii šaddan ealgabivdu álbmotmeahcis iešguđet ákkaid geažil.

FeFo bealis eai leat sihkkarat man ollu ealggat Anárjoga álbmot­meahcis leat, muhto sii oaivvildit ahte doppe leat ollu ealggat ja ahte dán jagi plánejuvvon bivddus báhččojit gaskal 50 ja 60 ealgga álbmotmeahcis. 

– Álbmotmeahcis lea ulbmil báhčit ollu ealggaid. Doppe ­šaddet stuora earit, jáhkán njeallje ealgga juohke bivdoguovllus, ja vel ollu lassi ealggat. Mii árvvoštallat fállat misiid nuvttá, dadjá FeFo meahcceossodaga jođi­headdji. 

 

Divrras bivdu

Asbjørnsen čilge ahte bivdofálaldagas galgá haddi biddjot nu ahte bivdu guoddá ekonomalaččat ja nu ahte sii geat geavahit helikoptera mákset maid dan ovddas ieža.

Dat mearkkaša dan ahte dat bivdo­fálaldagat, gosa helikopteriin ­fievrreduvvo, šaddet divraseappot go bivdu mii lea álbmotmeahci ravddas. 

– Mun in áiggo dadjat maide sihkkarit hatti birra, muhto árvvoš­talan ahte bivdu šaddá máksit gaskal 50 ja 80 duhát ruvnno. Dan hattis dieđus lea mielde buot, nu go fievrredit bivdojoavkku ja biergasiid álbmotmeahccái ja fas eret doppe, ja fievrredit báhččon ealggaid márkanii, dadjá son ja joatká:

– Divrras ovttaládje, muhto go rehkenastá, de ii leat sihkar ahte lea nu divrras. Ii dárbbat oastit ja doallat njealjejuvllat vuojána ja boaldámušgolut leat maid oalle badjin go galgá vuodjit ollu ­miillaid.

 

Ii bivnnut báikkálaš bivdiide

FeFo lea vásihan ahte báikkálaš bivdiid gaskkas ii leat bivnnut helikopteriin girdit álbmotmeahccái ja de bivdit doppe, nu ahte FeFo ii leat várren ovttage bivdoguovllu báikkálaččaide.

Báikkálaš bivdit ožžot baicca várrejuvvot eambbo bivdoguovlluid muđui suohkanis.

Asbjørnsen muitala ahte sii fertejit fállat bivddu earáide jus finnmárkulaččaid gaskkas ii leat bivnnut. 

– Jus ii leat jearru bivdui finnmárkulaččaid gaskkas, de mii almmu­hit bivddu olles Norgga álbmogii, dadjá Asbjørnsen ja lasiha:

– Muhto mii vásihit ahte oallugat, geat bivde álbmotmeahcis maŋemus go doppe lei helikopterbivdu, jearahit dákkár ­fálaldaga fas. Nu ahte mun sávan mii nagodit čađahit dan bivddu, ja de lea dieđus gažaldat lea go bivdiid ­mielas veara máksit dan hatti mii doppe šaddá. 

 

– Earenoamáš guovlu

– Mii oaidnit juohke jagi ahte leat ollu bivdojoavkkut geain ii leat bivdu, ja dál mis lea ­vejolašvuohta fállat 10-12 lassi bivdoguovllu, dadjá FeFo meahcceossodaga jođiheaddji ja loahpaha: 

– Mun lean ieš bivdán doppe guovtte geardde ovdal ja mu mielas lei earenoamáš guovlu. Mun gal árvvoštalan ohcat doppe bivddu. Guovlu heive gal vel buorebut sidjiide geat bivdet báddebeatnagiin ja giikanastet ollu. 

 

-Almmuhus-