-Almmuhus-
-Almmuhus-
Featured box1 Álttá-eanu nealgu­deaddji: Vuoigat­vuohta­dilli vearrát go 40 jagi áigi

Álttá-eanu nealgu­deaddji: Vuoigat­vuohta­dilli vearrát go 40 jagi áigi

-

-

Golggotmánu 8. beaivve lei 40 jagi dan rájes go lávvu ceggejuvvui Stuorradikki olggobeallái ja nealgudeamit álge Álttá-akšuvnna oktavuođas 1979:s. Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) ja Oslo Sámiid searvi háliidedje gudnejahttit nealgudeddjiid ja muittašit Álttá-akšuvnna, ja dan oktavuođas lágidedje miellačájeheami olggobeale Stuorradikki, justa dakko gos nealgudeaddjit ceggejedje lávu 40 jagi áigi. 

Lágideaddjit háliidedje čájehit giitevašvuođa  dan ovddas maid nealgudeaddjit dahke sámi servodahkii, go sin rahčama haga sámi servodat ii livčče olahan daid vuoigatvuođaid ja vuogádagaid mat sápmelaččain leat odne. Lágideaddjit háliidedje maiddái čalmmustahttit ahte lea ain olu bargu sápmelaččain, nugo ovdamearkka dihte bieggaindustriija mii lea plánejuvvon miehtá sámi. Beaska Niillas (NSR) lea okta dain gii lea áŋgiruššan ja lea lágideaddji miellačájeheamis olggobeale Stuorradikki.

– 40 jagi lea oalle guhkes áigi ja máŋgasat geat dalle ledje fárus eai leat šat min fárus, eat mii dárbbaš vuordit 50 jagi beaivái fuomášuhttit. Diet lei hirbmat mearkkašahtti sápmái ja maiddái dáža servodahkii. Dážaservodat riehpu ii diehtán maidige sápmelaččaid birra ja ahte oba gávdnojedje, dat lei dieđusge eiseválddiid politihkka jaskkodahttit ja oaidnemeahttumin dahkat sámiid, nu mo ain dahket otná beaivve. Muhto dat olbmot geat ledje dáppe 40 jagi áigi, dat gal čalmmustedje ja jorgaledje olles dáža álbmoga sápmelaččaid beallin. Jus dat eai livčče deike vuolgán ja čájehan makkár dilli duođas lea, dalle ii livčče vuolgán diekkár doarjja váldoservodagas, lohká Beaskka Niillas. 

Muittašit

MUITTAŠIT: Beaska Niillas (NSR) lei mielde lágideamen miellačájeheami. Son dáhtui 1 minuhta jaskkodeami muitin dihte nealgudeddjiid geat leat vádjolan. Govven: Silje Malene Varsi.
MUITTAŠIT: Beaska Niillas (NSR) lei mielde lágideamen miellačájeheami. Son dáhtui 1 minuhta jaskkodeami muitin dihte nealgudeddjiid geat leat vádjolan. Govven: Silje Malene Varsi.

Beaska Niillas dáhtui minuhta jaskatvuođa miellačájeheamis, muittašan dihte sin geat nealgudedje 40 jagi áigi ja sin geat leat vádjolan.  

– Dat lea dehálaš gudnejahttit olbmuid, go muhtimat leat ain dáppe min gaskkas. Dat lei duođalaš mearrádus maid sii dahke, dat lei jápmima ja eallima gaskkas gažaldat. Sii duste dahkat dákkár mearrádusa ja čađahedje dan. Mun anán dan hui árvvus ja vuollegašvuođain gal smiehtan daid olbmuid geat 40 jagi áigi válde diekkár duođalaš mearrádusa ja maid olahedje. Mii eat livčče dán dilis jus dat eai livčče dan bargan, dadjá Beaska Niillas.

Eat sáhte vuoinnastit

Lágideaddjit áigot erenomážit  čalmmustahttit bieggamillo sisabahkkemiid mat leat miehtá sámi, erenomážit Norgga ja Ruoŧa beale. 

– 40 jagi lea gollan ja mii šaddat ain dáppe fitnat, ii dat leat njuolgan nu olu. Eai leat goassige leamaš ná stuorra uhkádussat sápmái, ná stuorra sisabahkken áigumušat sápmái go justa otná beaivve. Vaikke mii leat áigá ožžon juogalágan álggu, de liikká leat ain hirbmat olu hástalusat mat dahket ahte eat sáhte velledit ja vuoiŋŋastit, deattuha Beaska Niillas.

Norgga Stuorradikke politihkkárat ledje bovdejuvvon miellačájáhussii olggobeale Stuorradikki, muhto ii oktage boahtán.

Olu uhkádusat

RUOVTTOLUOTTA: Niillas Somby lea ruovttoluotta Stuorradikki olggobeale 40 jagi maŋŋá go son lei das nealgudeamen sámi rivttiid ja vuoigatvuođaid váras. Govven: Silje Malene Varsi.
RUOVTTOLUOTTA: Niillas Somby lea ruovttoluotta Stuorradikki olggobeale 40 jagi maŋŋá go son lei das nealgudeamen sámi rivttiid ja vuoigatvuođaid váras. Govven: Silje Malene Varsi.

Niillas Somby lea okta dain nealgudeddjiin geat ledje olggobeale Stuorradikki 40 jagi áigi ja dál son lei fas ruovttoluotta. Su jurdagat mannet sidjiide geat eai leat šat dáppe, ja sutnje lea dat hui váivi. Ávvir jearrá sus makkár mearkkašupmi nealgudanakšuvnnas lea sutnje.

– Dat lea mearkkašan hirbmat olu, muhto odne lea logi geardde vearrát vuoigatvuođaid ektui, go 40 jagi dassái. Dalle lei dušše okta ášši guovddážis, go lei Álttá joga dulvadeapmi uhkádussan. Dál leat bieggamillot, Riehpovuotna ja mis lea Jovsset Ánte Sara ášši. Sii leat álgán geavahit Alimusrievtti stivret ja njeaidit sámi siskkáldas áššiid, lohká Niillas Somby.

Vearrábut go 40 jagi áigi

Son cuiggoda ahte Sámedikkis ii leat mearrádusváldi ja son oaivvilda FeFo lea ásahuvvon dego teáhtervistin, gos mearriduvvo vel dat ge gii sáhttá vuolgit murret.

– Politihkalaš dilli rievdan olu vearrábun go lei ovdal. Lea dehálaš olbmuid fuomášahttit ahte sámi vuoigatvuođat eai leat ollašuvvan ja ahte dat lea beare dušši dahkaluddat ahte mis leat vuoigatvuođat go eai leat vuoigatvuođat. Dat uhkidit sihke duoddariid ja maiddái meara, deattuha Niillas Somby.

Nealgudeaddjit ovdagovvan

OVDAGOVVA: Ella Marie Hætta Isaksen muitala nealgudeaddjit geat ledje olggobeale Stuorradikki 40 jagi áigi leat su ovdagovat. Govven: Silje Malene Varsi.
OVDAGOVVA: Ella Marie Hætta Isaksen muitala nealgudeaddjit geat ledje olggobeale Stuorradikki 40 jagi áigi leat su ovdagovat. Govven: Silje Malene Varsi.

Artista, luonddugáhttejeaddji ja aktivistta, Ella Marie Hætta Isaksen, lei boahtán čájehit giitevašvuođa nealgudeddjiide. Son atná árvvus maid sii leat bargan sámi servodahkii. 

– 40 jagi áigi geavai juoidá mii lei historjjálaš ja vaikko mun in eallán dan áigge, de lean gullan hui olu Álttá akšuvnna ja nealgudeami birra. Sii geat ledje dáppe dan áigge leat báhcán munnje ovdagovvan, luonddugáhttejeaddjin ja aktivistan odne. Sii leat geahpedan dili sápmelaččain geat leat boahtán maŋŋá ja dainna lean mun hui giitevaš, lohká Ella Marie. 

Son ávžžuha olbmuid searvat servviide ja organisašuvnnaide mat dáistalit luonddu.

– Mii dárbbašit ain veahki dáistalit Riehpovuona áššis ja buot eará sisabahkken áššiin, mii fertet buohkat vuostálastit, deattuha Ella Marie.  

Duogáš

NEALGUDEAPMI: Golggotmánu 8. beaivve 1979:s álggahuvvui nealgudanakšuvdna Stuorradikki olggobealde. Govven: Erik Thorberg / NTB scanpix
NEALGUDEAPMI: Golggotmánu 8. beaivve 1979:s álggahuvvui nealgudanakšuvdna Stuorradikki olggobealde. Govven: Erik Thorberg / NTB scanpix

Lávus šattai stuora symbolalaš ­fápmu Stuoradikki olggobealde 1979:s, go sápmelaččat bohte nationálačoahkkimii ja ­geigejedje reivve stáhtaministarii Odvar Nordlii, mas gáibidedje heaittihit Álttájoga huksenbarggu.

Dat mii álggii birasakšuvdnan loahpahuvvui vuoitun sámi rivttiid ovddas. Ovdal go nealgudeapmi loahpahuvvui, lohpidii stáhtaministtar Odvar Nordli ahte sámi rievttit galget čielggaduvvot. Sámevuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui, mas ledje iešguđetlágan fágačeahpit mielde, ja boađusin šattai loahpas ahte Sámediggi rahppui 1989:s, čállá NTB. 

- Advertisement -
-Almmuhus-