-Almmuhus-
OĐĐASATAlmmuhan ođđa neahttasiiddu gos gávdná dieđuid sámegillii 

Almmuhan ođđa neahttasiiddu gos gávdná dieđuid sámegillii 

-

-

Guovdageainnu dearvvašvuođastašuvnna lea bargan ođđa neahttasiidduin jagi juo, ja njukčamánus dat almmuhuvvui. 

— Mis lei rievtti mielde plána almmuhit neahttasiiddu dearvvas.no njukčamánu 14. beaivvi go galge duodjemárkanat. Muhto de bođii korona ja visot bisánii, dadjá Buljo.  

Guovdageainnu dearvvašvuođastašuvdna lea ožžon doarjaga Dearvvašvuođadirektoráhtas dán neahttasiiddu ráhkadit. Muhto Dearvvašvuođadirektoráhtas lei okta eaktu vai galge oažžut doarjaga, muitala Buljo.   

— Mii oaččuimet doarjaga ja Dearvvašvuođadirektoráhta juolludanreivves  čuoččui maiddai ahte eará dearvvašvuođastašuvnnat galge sáhttit geavahit dán siiddu. Dahje dat geavaheaddjit dan dearvvašvuođastašuvnnas galget sáhttit geavahit dán siiddu, geat orrot eará 

báikkiin ja hupmet sámegiela, muitala Buljo. 

Sii leat viiddidan doarjjaohcamuša nu ahte besset dán jagi maid bargat jorgalemiin. 

 — Mis lea dieđus jurdda joatkit jorgalit gihppagiid sámegillii, nu guhká go ruhta bistá, dadjá Buljo.   

Manne leat dáinna álgán bargat  

Go manná Dearvvašvuođadirektoráhta siidui, de lea doppe áibbas unnán sámegillii, eai ge leat beare  olu dieđut doppe sámegillii. Danne lea Guovdageainnu dearvvašvuođaguovddáš mearridan ahte sii háliidit bargat dáinna.  

— Muhto buot eará gielaide lei jorgaluvvon , dego arábagillii, polska, ruoššagillii ja dieđe vel makkárat ledje. Muhto sámegillii eai lean jorgaluvvon, dadjá Buljo.  

Digitála gihppagiid háliidit eambbo.  

Guovdageainnu dearvvašvuođaguovddážis livččii mihttun deaddiluvvon gihppagiid unnidit.  Buljo lohká ahte dat šaddet dego liigehommán olbmuide daid geasehit.   

Ii báljo oktage geaset daid šat mielde, muhto jus ovdamearkka dihte leat telefovnna čuoggume ja fuobmát ahte 

háliidat fitnat lohkame juogaman birra, de lea telefovdna álo mielde, dadjá Buljo.      

Ii lean vástádus 

Buljo lohká veaháš suhttadeaddjin go eai leat sámegillii jorgaluvvon dieđut.  Go sámegiella ja dárogiella leaba ovtta dássásaččat Norggas.    

— Muhto sámegiella vajálduvvo álohii, dadjá Buljo. 

Guovdageainnu dearvvašvuođaguovddáš lea váldán oktavuođa Dearvvašvuođadirektoráhtain ja jearran manne eai leat eambbo jorgaluvvon sámegillii.   

— Jearaimet manne lea nu ahte sámegillii eai leat bálljo diehtogihppagat, ja sis ii lean buorre vástádus dasa, dadjá Buljo.    

Neahttasiiddu sisdoallu 

 dearvvas.no siiddus gávdná  dieđuid sámegillii feara fáttáid birra mat gusket mánáide, nuoraide, váhnemiidda, boahkuheami ektui ja nuoraid dearvvašvuođastašuvnna birra.

— Álggos mii leat vuoruhan jorgalit sámegillii dieđuid mat gusket daidda nuoramusaide, dadjá Buljo.  

Sii álget dál bargat eará fáttáiguin maid. 

 — Das maŋás mii álgit bargat earálágán fáttáiguin, ovddasmearkka dihte mátkkoštanrávvagat, dadjá Buljo.

Neahttasiiddus gávdná maiddái feara makkár liŋkkaid, gos váhnemat sáhttet gávdnat dehálaš dieđuid.  

— Muhto liŋkkaid vuolde ii leat visot sámegillii, dadjá Buljo.  

Diehtojuohkin 

Dát neahttasiidu lea oaivvilduvvon diehtojuohkimii dearvvašvuođabálvalusaid birra. Buohkat galget sáhttit geavahit dan.  

— Dat lea oaivvilduvvon buohkaide, ovdamearkka dihte jus leat vuolgime mátkkoštit ja jurddašat galggat go boahku váldit. De sáhttá mannat doppe lohkame,  dadjá Buljo.    

Buljo muitala maiddái ahte doppe gávdná maiddái dieđuid nuoraid hástalusaid ja gažaldagaid birra.

— Doppe leat maid min telefovdnanummarat nu ahte lea maiddái álkit gávdnat min jus áigu váldit oktavuođa, dadjá Buljo. 

Eará dearvvašvuođastašuvnnat maiddái jearran 

Buljo muitala ahte eará dearvvašvuođaguovddážat leat riŋgen ja jearahallan leat go sis sámegiel gihppagat iešguđetlágán fáttáid birra.  

— Dál leat ge sádden liŋkkáid daidda eará dearvvašvuođaguovddážiidda, nu ahte besset juohkit daid sámegielat geavaheddjiide, dadjá Buljo.   

Somá leamaš bargat

Son muitala vel ahte lea leamaš somá bargat eará, dego neahttasiidduin.   

— Mii leat hui rámis dáinna neahttasiidduin, dadjá Buljo.  

 Ja muitala vel ahte sii leat buvttadeaddjit dán neahttasiidui, Mikal Mienna lea bordán siiddu ja sis leat vel guokte jorgaleaddji.   

Son namuha vel ahte leat maiddái dárkkistan ahte dieđut leat čállon nu ahte daid lea álki ipmirdit. 

-Almmuhus-