-Almmuhus-
OAIVILAT«Almma dárui­duhttin­bargu ge nohká go eallin nohká»

«Almma dárui­duhttin­bargu ge nohká go eallin nohká»

-

-

Kommišuvdna guorahallat dáruiduhttinpolitihka ja vearrivuođa sápmelaččaid ja kvenaid ja norggasuopmelaččaid vuostá (duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna), ja 2019 rájes maiddái vuovdesuopmelaččaid vuostá, ásahuvvui Norggas 2018. Das leat guoktenuppelohkái allaoahppan miellahtu, ja vel njealjis čállingottis. Guoktenuppelogis, geaid mandáhta lea guorahallat ja čuovggahit dáruiduhttinstálu. Muhto gos ba leat ge ieža? Eai oidno, eai ge gullo gostege, beanta oaidnemeahttumat. Dát dasto dagaha, ahte sii, geaid historjjá dát gázzi galggašedje loktet almmolašvuhtii, maiddái gártet oaidnemeahttumin.

Dahkat oaidnemeahttumin lea garra vuohki vealahit olbmuid, ja lea dovddus ráđđenvuohki. Dat doaibmá jos ii váldde vuhtii nuppiid, jos duššindahká, jávohuhttá dahje njulgestaga ii čájet beroštumi. Dákkár vugiid geavahit almmáiolbmot nissoniid vuostá, majoritehtaservodaga ovddasteaddjit geavahit dan minoritehtaid ja álgoálbmogiid vuostá. Oaidnemeahttumin dahkat eaŋkilolbmuid ja álbmogiid, lei okta garraseamos vugiin mo norgga eiseválddit čađahedje dáruiduhttima. Dát dáhpáhuvvá ain otná servodagas, vaikko ii leat mearriduvvon lágas seamma láhkai go nu gohčoduvvon 1898 Wexelsenplákahtas. Lágas čuoččui ahte ii galgga geavahit sáme- dahje kvenagiela oahpahusas, jos ii leat duođaid dárbu. Duohtavuođas dát mearkkašii ahte gielat gildojuvvojedje, eai dušše skuvlavuogádagas, muhto maiddái ollu olbmuid priváhta dilis ge. Oahpaheaddji, doaimmaheaddji ja čálli Anders Larsen (1870–1949) govvida sámegiela oaidnemeahttunvuođa románas Beaiveálgu, mii lei vuosttas sámegiel romána. Girji almmuhuvvui 1912:s, garraseamos dáruiduhttináiggi. Easkka 2013:s, 100 jagi maŋŋá jorgaluvvui dárogillii, tihtteliin Dagen gryr. Anders Larsen lei eret Silvetvágis, Návuonas. Son elii áiggis goas dáruiduhttin čuovui du riegádeamis gitta jápmima rádjái. Románas váldopersovdna Ábo Eira váccaša kirkoeatnamis, geahččá hávdegeđggiid mat leat aivvefal dárogillii, ja láhttesta: “Gos leat sámi hávddit? Almma dáruiduhttinbargu ge nohká go eallin nohká. Ii hal maŋŋil jápmin goit leat gielddus atnit sámegiela ge, jos guđe ge eatnanlaš giella adnojuvvo.” Badjel 100 jagi maŋŋil go romána almmuhuvvui, leat mii Norggas ožžon duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna. Mun lean guovtti lohkkibihtás Ságat-aviissas miessemánu 6. beaivvi ja miessemánu 11. beaivvi bivdán kommišuvnna vástidit muhtin gažaldagaid, mat leat sin áigumušat, ja mat leat sin plánat iežaset bargguin. Munnos lea Elin Margrethe Werslandain guhkes ságastallan Ságat-aviissas miessemánu 21. beaivvi: «Hun vil fornorsknings-stalloen til livs». Mun lean jearran mo kommišuvdna jurddaša ahte seanadanproseassa galgá leat? Leat go ovddalgihtii mearridan makkár oktavuohta lea duohtavuođa seanadeami gaskkas, vai mo? Mii eallit ovttas iežamet historjjáin – jurddaša go kommišuvdna ahte seanadeapmi lea juoga mii guoská dušše sutnje, geas lea erenoamáš beroštupmi áššis? Jáhkká go kommišuvdna ahte ráđđejeaddji majoritehtaálbmogis lea duohta beroštupmi áddet sámiid, kvenaid, norggasuopmelaččaid ja vuovdesuopmelaččaid vásáhusaid dáruiduhttima geažil? Mo jurddaša kommišuvdna čuvgehit norgga majoritehtaálbmoga sin iežaset riikka historjjá hárrái, mas sis leat nu váilevaš dieđut? Oainnán ahte vástádussan dáid gažaldagaide, de buktá Dagfinn Høbråten mahkáš-vástádusa Ságat-aviissas miessemánu 8. Beaivvi, mas čilge maid kommišuvdna lea bargamin dáid áiggiid. Mahkáš-vástádus ii leat dattege munnje vástádussan. Oainnán garvima, registreren duššindahkama. Jurddašit go kommišuvnna miellahtut ahte sis lea riekti, ráđđehus-ásahuvvon kommišuvdnan, garvit almmolašvuođa ja geađđudit kritihkalaš gažaldagaid maid sii ožžot? Anders Larsen geavahii iežas jiena ja barggai dáruiduhttima vuostá servodagas ja áiggis mas lei garra rasisma. Dán son dagai vaikko deaivvai garra vuostehágu eiseválddiid bealis, nu mo ovdamearkka dihte skuvladirektevrra Bernt Thomassena bokte. Anders Larsen álggahii 1903:s searvvi mas lei ulbmil ásahit sámi áviissa Ságai muittalægje, mii doaimmai 1904–1011. Áviissa doaimmaheaddjin lei son velá mielde veahkeheamen Isak Saba válljejuvvot vuosttas sámi stuorradiggeáirrasin 1906:s. Anders Larsen lei ovdavázzi ja višuneara. Son lei duostil ja sus lei dáhttu bargat sámiid ovddas, loahpahan dihte dáruiduhttima garra noađi. Son barggai dan oahpaheaddjin, áviisadoaimmaheaddjin, son čálii artihkkaliid ja doalai logaldallamiid. Dán son barggai, vaikko diđii ahte son barggai olles norgga fápmonjunnošiid vuostá. Son oasálasttii almmolaš ságastallamii, lei máŋgga dáfus ovddabeale iežas áiggi, ja čuvgii midjiide geainnu ovddos. Go kommišuvdna livččii sáhttán oahppat min jálus ovdavázzin, de lea baicce huhttán ja čiehkádan almmolašvuođas. Duššindahkama govččas doaibmá bures ráđđenvuohkin, máŋgga dásis. Anders Larsen áiggis. Min áiggis.

Čállán: Lill Tove Fredriksen Sámi girjjálašvuođa vuosttasamanueansa UiT Norgga árktalaš universitehta

-Almmuhus-